Kääpa asula

kaardile

3000 eKr

Luust nooleotsad Kääpa asulakohalt (fotodel)

Vanimaid teateid inimasustusest Võrumaa alal saame arheoloogiliste leidude kaudu. Võrumaa Muuseumis on 3 juhuleidu, mis kuuluvad keskmisse kiviaega (arvatavasti IV a.t. e.Kr.). Need leiud on tulekivist nooleots Nõnovalt, luust jäätuur ja naise kolju Võru linnast. Viimane on vanim, mis senini Eestimaalt on leitud. Kolju järgi valmistati Leedu Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituudis meie esiema büst. Võrumaa asustuse hälliks on Võhandu jõe kaldad. Võhandu kallastel on noorema kiviaja asulakohad Kääpal, Villal ja Tamula järve kaldal (kohas, kus järvest voolab välja Võhandu jõgi).

Nende asulate elanikud hankisid elatist küttimise, kalastamise ja korilusega. Neist kolmest asulakohast on vanim Kääpa, seal elati juba III a.t. I poolel e.Kr. s.o. 5000 aastat tagasi.

Võhandu jõe kaldail olnud asulakohad: Kääpa, kus elati 5000 aastat tagasi, Villa, elati 4500 tagasi ja noorimana Tamula asulakoht, mis oli kasutusel III a.t.viimasest veerandist kuni II a.t. I veerandini e. Kr. Siin elati umbes 4250 aastat tagasi 500 aasta jooksul.

1943.a. saadi Tamula asulakohast Eesti vanim peiteleid, mis sisaldas huvitavaid merevaigust ripatseid ja luust esemeid. Linnasüdamest teele asudes kulub pool tundi, et jõuda läbi pargi ja üle kauni rippsilla Tamula muinasasula juurde.

1322. aastast pärinevad esimesed teated Kirumpää linnuse kohta, mis rajati Tartu piiskopkonna idapiiri kaitseks. Kivilinnuse ümber tekkis ulatuslik kaupmeeste-käsitööliste asula, omataoliste hulgas pindalalt üks suuremaid.

Tänane Võru linn asub selle kuulsa kantsi varemetest vaevalt kilomeeter lõunas. Kirumpää hävis lõplikult 1656.a. ühe järjekordse Vene-Rootsi sõja ajal. Võru linna asutamiseni jäi siis veel 128 pikka aastat. Kirumpää on olnud sõdade tallermaa, linnus ja selle juurde kuulunud maad kuulusid küll Saksale, Venele, Poolale. Poola võimu päevilt, nimelt aastast 1590 pärinevad ka esimesed teated linnuse naabervalduse, Võru mõisa kohta (Veremoiza).

Peale Põhjasõda, kui algas nn. vene aeg, kinkis tookordne tsarinna Jelizaveta Petrovna osa linnusevaldusest krahv Bestuev-Rjuminile. Kirumpää maid müüdi ja osteti, Müllerite perekonnale kuulumise ajal sai ühe Mülleri tütre omanduseks ka Võru mõis. Müller müüs mõisa von Mengdenile, kellelt omakorda osteti Võru mõis uue, vastrajatud maakonna keskuseks.
Siit algab Võru linna oma lugu, sest ei Tamula muinasasulat ega Kirumpää kantsi ei saa arvata otseselt Võru eellasteks.

Allikad: http://koolielu.edu.ee/

http://www.voru.ee/index.php?Menu=5&Lang=est 

(pilt) Eesti Ajaloo Atlas

 


Lõpetasid loo vaatamise. Võid lugu uuesti vaadata või selle sulgeda ning valida lugude valiku menüüst uued lood. Korraga saad vaadata kuni kolme lugu.

Korraga saab valida 3 lugu, kui soovite valitud lugusid muuta, siis võtke linnuke varasema valiku eest

Uute lugude valimiseks palun peata lugu vajutades nuppu “Stop ja tagasi algusse”

Vali lugusid

Legend

{header}

  • maja
  • telk
  • tulease