Otepää

kaardile

1116

Otepää ja selle ümbruskond on aegade voolus kõvasti kannatanud vaenuvägede tegevuse läbi. Algas see muistse vabadusvõitluse aegadest, siis piiskopkonna ja Saksa ordu omavahelistest arveteõiendamisest XIV sajandi lõpul, mil põletati ka Otepää Linnamäel asunud piiskopiloss.

Hävitustegevus jätkus Põhjasõja käigus kui 1702. Aastal rüüstati vene vägede poolt kogu Otepää ümbrus ja põletati nii kirik kui pastoraadihoone. Traagiliseks kujunesid Otepääle 1944. Aasta augustipäevad, mil sõdivate poolte ühisettevõttena hävitati suurem osa tollasest Otepää linnast.

Rahvasuus liikuvate mälestuste järgi kattis XIX sajandi algul praeguse Otepää linna all olevat kõrgustikku pähklimets (saksa keeles "Nusstage"). Kui 1862. aastal sai tegevusloa alevik, õnnistati sedagi Nuustaku nimega, milline vahetati ajaloolise Otepää nime vastu välja alles 60 aastat hiljem (1922). Linna nimetust kannab Otepää alates 1. aprillist 1936, tänapäeval elab siin ca 2500 inimest.

Otepää elanikud on end läbi aegade tutvustanud hariduslembesena. Esimene rahvakool alustas siin tegevust 1686. aastal, mil asus siia tööle üks B. G. Forseliuse Tartu seminari kasvandikest. Kanepis pandi alus 1805. aastal esimesele kihelkonnakoolile Eestis. Selle eeskujul rakendati 1808. aastal taoline teise astme rahvakool tööle ka Otepääl. Teadaolevalt oli see teine kihelkonnakool Eestis. Märgatavalt paranes Otepää kihelkonna koolide sisuline tegevus kui ka majanduslik olukord Jakob Hurda tegevuse perioodil, kes töötas Otepääl pastorina 1872-1880. Siin töötades kandis Jakob Hurt kahte presidenditiitlit - Eesti Kirjameeste Seltsis ja Eesti Aleksandri kooli asutamise Peakomitees. Otepääl töötas ta välja rahvaluule kogumise suurplaani ja asus seda ka realiseerima.

7-8. sajandil rajati mäe lõunapoolsele kõrgemale osale juba püsivalt asustatud linnus.
Põhjapoolsele madalamale platoole kujunes avaasula, mis aja jooksul kasvades laienes ka linnamäe kirdejalamile. Umbes 11. sajandi keskpaiku jäeti Eestis paljud senised linnused maha ja uusi rajati hoopis teistesse kohtadesse. Otepää linnus oli üks väheseid, mis jäi edasi eksisteerima ja kindlustati veelgi tugevamaks.


 

Otepää linnus on kolmas Eesti asustatud punkt, mis leiab äramärkimist Vana-Vene kroonikates ehk leetopissides (Tartu linnust nimetatakse 1030. aastal ja Keava linnust 1054). 

Allikad: http://www.otepaa.ee

http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/c/cb/Otep%C3%A4%C3%A4_kirik_1866.jpg

http://lemill.net/content/pieces/piece.2008-01-09.9938347466/image_large

http://koolielu.edu.ee

 

 

 


Lõpetasid loo vaatamise. Võid lugu uuesti vaadata või selle sulgeda ning valida lugude valiku menüüst uued lood. Korraga saad vaadata kuni kolme lugu.

Korraga saab valida 3 lugu, kui soovite valitud lugusid muuta, siis võtke linnuke varasema valiku eest

Uute lugude valimiseks palun peata lugu vajutades nuppu “Stop ja tagasi algusse”

Vali lugusid

Legend

{header}

  • maja
  • telk
  • tulease