Viljandi

kaardile

1154

13. sajandil asusid praeguse Viljandimaa territooriumil muistsed maakonnad Sakala ja Nurmekunde. Siin oli muinaseesti tuntuima vanema ja sõjapealiku Lembitu kants, Lõhavere linnus, mis on vaieldamatult eestlaste ajaloo üks tähtsamaid mälestisi ja muistse vabadusvõitluse sümboleid. Viljandimaa on olnud Poola, Leedu, Saksa, Rootsi ja Vene võimu all ning maakonda on räsinud mitmed sõjad.

 


Juba muistsetel aegadel kulgesid Viljandist läbi kaubateed, suundudes põhja ja lõunasse. Viljandi oli juba siis Sakalamaa keskne linnus. Tõenäoliselt mainiti Viljandit esimest korda 1154. aastal Araabia maadeuurija Al Idrisi Geograafias. Esimene täpsem Viljandi kirjeldus pärineb aga 1211. aasta kevadtalvest, kui saksa rüütlivägi koos liivlastest ja lätlastest abiväega esimest korda Viljandi alla jõudis siinseid paganaid ristiusku pöörama.

Ordumeister Volquini korraldusel alustati Viljandis kivikindluse ehitamist 1224. aastal. Linnuse ümber tekkinud asulale antud linnaõiguseid mainitakse esimest korda 1283. aastal.

Kivikindluse ehitus kestis üle kahesaja aasta. Selle aja jooksul sai Viljandist poliitiliselt ja majanduslikult mõjuvõimsa komtuuri residents ja keskus. Liivi orduriigi keskse tugipunktina sai Viljandi väärilised kaitseehitised, mis paiknesid kolmel järjestikusel künkal. Neljanda kaitsevööndi moodustasid linnuse põhjaküljele kerkima hakanud hansalinna kõrged müürid. Esimest korda ilmus Viljandi nimi hansadokumentidesse 1346. aastal.

Viljandimaa mõisa-ajaloost pajatavad mõisa-kompleksid, milledest on tänaseni säilinud üle 20, neist kõige täiuslikumalt Olustvere mõis kauni härrastemaja, kõrvalhoonete ja liigirikka pargiga.

19. sajandi teiseks pooleks oli Viljandimaa aga üks jõukamaid maakondi Eestis. Tänu linakasvatusele arenes jõudsalt taluelu ja talude pärisostmises olid just "mulgid" esirinnas.
Kuigi praeguse Viljandimaa ja kunagise Mulgimaa territooriumid ei kattu päriselt, on jõukate mulgi peremeeste jonnakus ja jõukus kuulsad tänapäevani. Just Viljandimaalt sai alguse Eesti rahvuslik liikumine. Siit on võrsunud ja siin tegutsenud mitmed ärkamisaja kesksed kujud, neist kuulsaim ajalehe "Sakala" asutaja Carl Robert Jakobson. Tänu siinsetele viljakatele maadele ja maarahva töökusele oli möödunud sajandi alguseks Viljandimaal hulgaliselt õitsval järjel suurtalusid, mis sai nende omanikele aga paraku saatuslikuks. Nõukogude aja tulekuga küüditati Viljandimaalt ligi 9000 inimest Siberisse.

 

 

Allikad: http://www.muuseum.viljandimaa.ee/?op=body&id=52

http://www.viljandi.ee/index.php?page=156 

http://www.aviastar.org/travel/eesti/viljandi-2004/viljandi_10.jpg 

http://www.viljandimaa.ee/galerii/photos/1/image_367.jpg

http://esttrip2008.files.wordpress.com/2008/02/viljandi.jpg 

 

 

 

 

 

 


Lõpetasid loo vaatamise. Võid lugu uuesti vaadata või selle sulgeda ning valida lugude valiku menüüst uued lood. Korraga saad vaadata kuni kolme lugu.

Korraga saab valida 3 lugu, kui soovite valitud lugusid muuta, siis võtke linnuke varasema valiku eest

Uute lugude valimiseks palun peata lugu vajutades nuppu “Stop ja tagasi algusse”

Vali lugusid

Legend

{header}

  • maja
  • telk
  • tulease