Põltsamaa

kaardile

1212

Tallinna maanteed mööda Põltsamaale sisse sõites jääb maantee ja jõe vahele aiand, mille territooriumil asub muiste asula koht. Asula kultuurkiht sisaldab vanema rauaaja ja keskaja keraamikat ja muid leide. Vanimaks leiuks asulakohalt on meie ajaarvamise eelsesse I aastatuhandesse kuuluv kantidega ümar jahvekivi.

1939. a. avastati asula territooriumil suur rahaleid, millest muuseumi jõudis 472 Araabia münti (kohapeal hinnati leiu suuruseks enam kui 500 münti). Aare tuli välja kündmisel endiselt Jürmanni aianduskrundilt, umbes 100 m kaugusel Põltsamaa jõest. Aare oli maha maetud savinõus. Põltsamaa aare on Jõgeva maakonna territooriumilt leitud raha-aarete hulgas suurim ja vanim, maetud 10. sajandil.

Kesksel kohal kihelkonnakeskuses on olnud Põltsamaa jõe paremkaldal asuv loss koos kirikuga. Lossi eelkäijaks oli linnus. Lossi ehitas ordumeister Otto von Rodenstein 1272.a., kuid 1502.a. muutsid vene valutajad selle varemeteks. Ka 1558.a. langes loss venelaste rüüstamise ohvriks. 1570-1578.a. kui Liivimaa kuningriigi valitsejaks oli hertsog Magnus, sai Põltsamaast kuningriigi pealinn. Hertsog Magnus ise elas Kuningamäel paiknenud hoonetes.


1623.a. kui feldmarssal Hermann von Wrangel sai Põltsamaa lossi omanikuks, hakati mõtlema ehitustöödele. Ehitatavate hoonete seas oli ka kirik, mille Wrangel lasi ehitada lossi juurde. Tema algatusel kutsuti alates 1624.a. Põltsamaale ka luteriusu õpetajaid.

Loss ja kirik hävisid 1703.a. Praegustes mõõtmetes näha oleva kiriku ehitamine sai teoks aastatel 1735-1762, kui Põltsamaal elas ja töötas pastor Leukfeld. Kiriku altariruumiks sai vana paksude müüridega torn ja külgseinte alumiseks osaks lossi laoruumi seinad. Samal ajaperioodil jõuti veel korrastada katus. Kirikutorn ehitati 1751.a. See kirik püsis üle 200 aasta kuni 1941.a. sõjasuveni, kui 14.juuli tulekahjus hävisid kirik ja loss. Kirik taastati 1952.aastal õpetaja Herbert Kuurme organiseerimisel ja initsiatiivil. Kirikutorn valmis taas 1969.a.

Lossi pole kahjuks senini taastada suudetud. Küll aga on korrastatud mõned endised lossiruumid. Seda küll tänu tärkavale ettevõtlusele. Nii näiteks avati osas endises lossikompleksi kuulunud hoonets 21.novembril 1991.a. restoran "Konvent".

1750.a. pärib lossi, pärast oma isa Heinrich von Fick´I surma, üks tema tütardest, kellel abikaasaks ettevõtliku loomuga major Woldemar Johann Lauw. Tema ettevõtmisel hakatakse lossi kujundama ehitushooneks. Alus pannakse ka tööstuse arengule. Põltsamaale kutsutakse elama arst Peeter Ernst Wilde. Wilde omakorda asutab Kuningamäel haigemaja, apteegi, meditsiinikooli ja trükikoja. Sealse trükikoja kaudu nägi ilmavalgust 41 numbrit arstiteaduslikku nädalalehte "Lühike Õpetus". Millest Eestikeelse tõlke teeb kohalik kirikuõpetaja August Wilhelm Hupel.

  •  Allikad:http://www.eestigiid.ee/?SCat=54&CatID=0&ItemID=1538
  • http://www.poltsamaa.ee/index.php?main_id=72,1576
  • http://ftp.kolhoos.ee/vvaldmann/poltsamaa%20fotod/md_m4_jpg.html


Lõpetasid loo vaatamise. Võid lugu uuesti vaadata või selle sulgeda ning valida lugude valiku menüüst uued lood. Korraga saad vaadata kuni kolme lugu.

Korraga saab valida 3 lugu, kui soovite valitud lugusid muuta, siis võtke linnuke varasema valiku eest

Uute lugude valimiseks palun peata lugu vajutades nuppu “Stop ja tagasi algusse”

Vali lugusid

Legend

{header}

  • maja
  • telk
  • tulease