Tallinn

kaardile

900

Eestlased (rävalased) rajasid Toompeale linnuse arvatavasti 11. sajandil või 10. sajandi lõpul. Tallinnale on omistatud paljudes Vene kroonikates mitmete tugevalt kindlustatud linnuste nimetamiseks kasutatud nimetust Kolõvan.

1219 vallutasid linnuse taanlased.

Henriku Liivimaa kroonikas kasutatakse nimetust Lindanise, mis tähendab sõna sõnalt Taani (danise) linna või linnust (lin) ning millega samatüveline on ka eesti keelne nimetus Tallinn (Taani linn, Talyna, esmakordselt mainitud 1536). Hilisem (alam-) saksa keelne Reval tuleneb ilmselt asulat ümbritsenud Rävala maakonna nimest. Üle Soome lahe Turgu ja Päris-Soome (Varsinais-Suomi) põgenenud maarahvas võttis kaasa vallutuseelse nime Kesoniemi.

Toompea jalamile tekkinud linn sai 15. mail 1248 linnaõiguse (Lübecki linnaõigused) ja arenes Hansa Liidu liikmena keskaja lõpuks üheks Hansa idakaubanduse tähtsaimaks keskuseks Läänemere ääres.

16. sajandi keskel elas Tallinna müüride vahel arvatavasti 7000-8000 elanikku, lisaks linnasarases paiknevate eeslinnade ehk alevite rahvastik.

Kuigi Tallinn allus 1219-1227 ning 1238-1346 Taani kuningale, vahepeal 1227-1237 Mõõgavendade ordule ja 1346-1347 kuulus linn Saksa ordule, toimis ta tegelikult iseseisvana ning 1347-1561 läks linna alluvus Liivi ordumeistrile.


Tallinn 1630. aastal
1561-1710 kuulus Tallinn Rootsi riigile ja alistus Põhjasõjas 1710 Venemaale.
Tsaari-Venemaa võimu ajal oli Tallinn Eestimaa kubermangu halduskeskus. 1877 liideti Tallinnaga Toompea ja 1940 Nõmme.
Aastatel 1960-1994 kuulus Tallinna koosseisu Saue ja aastatel 1963-1991 Maardu linn
Tallinna arhitektuurimälestised

Tallinn on silmapaistvalt rikas arhitektuurimälestiste poolest. Tallinna vanalinn on kantud UNESCO maailmapärandi nimistusse.
Vanimad ehitusmälestised on 13. sajandi alguses Toompeale püstitatud linnus ja toomkirik. Linnuse peatorn on Pikk Hermann.
All-linna ümbritsev keskaegne linnamüür on Põhja-Euroopa üks paremini säilinuid.

 

Keskaegse Tallinna õitsenguajast - 15. sajandist - pärineb all-linna gooti stiilis hoonestus ning praktiliselt tervikuna kogu tolleaegne tänavavõrk. Säilinud on enamik kirikuid - sh suurejoonelised Niguliste ja Oleviste kirik - mida on küll vahepeal tarvis olnud olulises ulatuses taastada.

Varemetena on säilinud linna suurimad kirikud Püha Katariina Dominiiklaste kloostri kirik ja Pirita kloostri kirik. Enam või vähem ehedalt on säilinud Püha Vaimu kirik, raekoda, raeapteek, Suurgildi hoone ning kaupmeeste ja käsitööliste elamuid.

Alles on ka vähem mõjukate gildide hooned (Kanuti gildi hoone ja Oleviste gildi hoone), mis on küll oluliselt ümber ehitatud. Ka suur hulk keskaegseid kaupmeheelamuid on säilinud, kuigi paljusid neist on hilisematel sajanditel vähemal või rohkemal määral ümber ehitatud.

Alates 1780. aastatest värskendati paljude keskaegsete hoonete väljanägemist moodsates stiilides alates varaklassitsismist (kuberneriloss Toompeal) kuni modernismini.
Vanalinnas on isegi mõned väga ehedad postmodernismi näidised (lillepood Väike-Karja tänavas ning endine Raeköök Dunkri tänavas).

 

  •  Allikad: http://et.wikipedia.org/wiki/Tallinn 
  • http://www.travelblog.org/Wallpaper/pix/tb_tallinn_estonia.jpg
  • http://www.wayfaring.info/wp-content/uploads/2009/08/Tallinn_Estonia.jpg
  • http://www.marz-kreations.com/Photos/Photos/17-Est/T/Tallinn_Estonia04.jpg
  • http://z.about.com/d/cruises/1/0/F/x/1/tallinn008.jpg

 



Lõpetasid loo vaatamise. Võid lugu uuesti vaadata või selle sulgeda ning valida lugude valiku menüüst uued lood. Korraga saad vaadata kuni kolme lugu.

Korraga saab valida 3 lugu, kui soovite valitud lugusid muuta, siis võtke linnuke varasema valiku eest

Uute lugude valimiseks palun peata lugu vajutades nuppu “Stop ja tagasi algusse”

Vali lugusid

Legend

{header}

  • maja
  • telk
  • tulease