Smolino lahing

kaardile

13. september 1502

Septembri alguses jõudsid liivimaalaste väed Pihkva alla, kuid saades teada, et sellele lähenevad Moskva abiväed, oli Plettenberg sunnitud piiramise lõpetama. Tema väed taandusid Smolino (Smolina) järve äärde Pihkvast kagus, kus ta seadis oma väed võitlusvalmis.

Teda jälitanud Moskva väed põrkasid kõigepealt kokku eestlastest ja lätlastest koosneva Liivimaa moonavooriga, mis hävitati. Kuid liivimaalaste põhijõud jõudsid ennast võitlusvalmis seada ja suutsid venelasi lahingus lüüa. Moskva väed olid sunnitud järve äärest Pihkva poole taanduma, kuid ka liivimaalased lahkusid pärast lahingut Pihkvamaalt.

Strateegilises mõttes polnud liivimaalaste poolt ülistatud orduvägede viimasel suurel võidul seega erilist tähtsust.

Baltisaksa ajalooteadvusesse jättis võit siiski sügava jälje: juba 1508. aastal ilmus hilisema Tartu piiskopi Christian Bomhoweri sulest propagandateos "Eynne Schonne hysthorie..." (Üks ilus lugu), mis Plettenbergi tegevust ja ka lahingut ülistas. Veelgi enam ülistasid Plettenbergi võitu Liivi sõja ajal tegutsenud kroonikud Johann Renner ja Balthasar Russow, sest nagu selgus, jäigi Smolino Liivi ordu viimaseks tähelepanuväärseks võiduks. Veel nii hilja kui 1853. aastal püstitas Liivimaa rüütelkond Plettenbergile Smolino lahingu võidu aastapäeva puhul mälestusbüsti, mis asub siiani Võnnu Jaani kirikus.

Plettenbergi büst Võnnu (Cesise) Jaani kirikus

1503. aastal sõlmiti Liivimaa ja Vene vürstiriikide (Moskva ja Pihkva) vahel piirimuutusteta rahu. Ehkki toonase Liivimaa propaganda tõttu tihti arvatakse, et pärast Smolino lahingut oli suurvürst sunnitud rahu paluma, siis tegelikult suutsid liivimaalased selle saada vaid tänu Leedu vahendusele. Saavutatud rahu ei täitnud kuidagi liivimaalaste/Plettenbergi ootusi, sest sõja ajendiks olnud kaubandusküsimused jäid lahendamata ja vaherahu kehtivuseks oli vaid kuus aastat.

Ka Leedu, kes oli sõjas rängalt lüüa saanud ja ligi 1/3 oma territooriumist kaotanud, soovis Liivimaad enda liitlaseks revanšisõjas. Plettenberg leidis aga, et konfliktile Moskvaga tuleks eelistada neutraliteedipoliitikat. Et järgnevad Poola-Leedu ja Moskva jõukatsumised lõppesid enam-vähem viigiliselt, osutus selline poliitika Liivimaa jaoks ka pikaks ajaks võimalikuks, sest kumbki pool ei soovinud, et liivimaalased tema vastasega liituksid.

Nii pikendati Liivimaa ja Moskva vahel 1509. aastal sõlmitud vaherahu enam-vähem samadel tingimustel koguni neljal korral: 1521., 1531., 1535. ja 1551. aastal; Plettenbergi aega jäävad neist kaks esimest.

Pildil on Liivimaa kunstnik kujutanud Plettenbergi lahingu võitmise järel, kui ta tänab selle eest Neitsi Maarjat ja Jeesuslast, tema jalge all on aga võidetud Ivan III.

Pildi allikas: Mati Laur, Ain Mäesalu, Tõnu Tannberg, Ursula Vent. Eesti ajalugu. I, muinasajast 19. sajandi lõpuni: õpik gümnaasiumile.Tallinn: Avita, 2005.

Foto: http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Plettenberg.JPG


Lõpetasid loo vaatamise. Võid lugu uuesti vaadata või selle sulgeda ning valida lugude valiku menüüst uued lood. Korraga saad vaadata kuni kolme lugu.

Korraga saab valida 3 lugu, kui soovite valitud lugusid muuta, siis võtke linnuke varasema valiku eest

Uute lugude valimiseks palun peata lugu vajutades nuppu “Stop ja tagasi algusse”

Vali lugusid

Legend

{header}

  • ajalooline
  • haigla
  • haud
  • kirik
  • kohus
  • NB
  • nool
  • tulease