1211 suvi. Lembitu esmamainimine Henriku kroonikas ja Rubene piirkonna rüüstamine

kaardile

juuni 1211

Leole (tõenäoliselt Lõhavere) vanemat Lembitut on esimest korda mainitud 1211. aastal seoses sakalaste sõjakäiguga Põhja-Lätisse. Läti Henriku järgi olid nende juhtideks vanemad Lembitu ja Meeme, kes tulid üle Ümera (Jumara) jõe ning asusid kiriku juurde, mille nad põletasid.

Lisaks olevat nad röövinud preestrilt ka kõik tema vara, kogu kihelkonna karja, tapnud selle mehi ning võtnud kaasa rohkelt naisi, lapsi ja tüdrukuid. Väga suure tõenäosusega on preestri all mõeldud Henrikut ennast ja põletatud kirik on identifitseeritav Rubene omana.

Seetõttu on ka võimalik, et preester Henrik kohtus selle röövretke ajal isiklikult Lembituga, mistõttu ta ka hiljem jälgis just selle eestlaste vanema tegemisi teravdatud tähelepanuga. Kindlasti oli Henrikul röövretke tõttu põhjust Lembitu peale ka viha kanda, kuid teisest küljest võis ta ka hoopis tänulik olla, et teda ennast ei tapetud. Paraku oma kroonikas ta eestlaste ja preestri suhtlusest midagi ei räägi.

On ka oletatud, et Lembitu võis olla Sakala vanemate hulgas, kes Viljandi linnuse vallutamise ajal 1211. aastal ristiti, kuid tema nime Henrik sel puhul ei nimeta. Seega tundub pigem, et Leole vanem oli toona enda linnuses, mille alla ristisõdijad toona ei jõudnud.

Allikad: Eesti ajalugu elulugudes: 101 tähtsat eestlast. Tallinn: Olion, 1997, lk-d12–13.

Henriku Liivimaa kroonika = Heinrici chronicon Livoniae. Tallinn: Eesti Raamat, 1982.


Lõpetasid loo vaatamise. Võid lugu uuesti vaadata või selle sulgeda ning valida lugude valiku menüüst uued lood. Korraga saad vaadata kuni kolme lugu.

Korraga saab valida 3 lugu, kui soovite valitud lugusid muuta, siis võtke linnuke varasema valiku eest

Uute lugude valimiseks palun peata lugu vajutades nuppu “Stop ja tagasi algusse”

Vali lugusid

Legend

{header}

  • ajalooline
  • kirik
  • kivid
  • kohus
  • nool
  • raamatukogu
  • sadam