Taanlaste sõjakäik Saaremaale

kaardile

1206

Henriku kroonika järgi oli Taani kuningas Valdemar II kogunud selleks sõjakäiguks vägesid kolme aasta jooksul, et maksta kätte 1203. aastal toimunud Taani ranniku rüüstamise eest. Lundi peapiiskop Anders (Andreas) Sunesen (Sunonius) oli kogunud ristimärgi alla suure hulga mehi ning seetõttu oli võimalik, et taanlased püüdsid piiskop Alberti edu liivlaste keskel Saaremaal matkida. Et Riia kirik oli sel ajal sõjaliselt ja poliitiliselt nõrk, siis ei olnud taanlased ilmselt mitte konkurentideks, vaid pigem liitlasteks, sest saarlaste rüüsteretked tegid muret eestkätt just riialastele, kes oma laevadega pidid Saaremaa ja Kuramaa vahelt läbi purjetama.
Taani kuningas maabus Saaremaal ja ilmselt ka vallutas osa sellest, kuid paraku pole teada, millises Saaremaa osas sõjategevus toimus. Taanlased olevat ehitanud ka linnuse, tõenäoliselt puust, sest sõjaväe lahkudes käskis kuningas selle maha põletada. Ilmselt olid taanlased lootnud vähemalt osa Saaremaast enda võimu alla saada, kuid kui peaväed saarelt lahkusid, ei leidunud Henriku sõnul kedagi, kes oleks tahtnud linnusesse saarlaste äkiliste rünnakute alla jääda. Nõnda kukkus taanlaste esimene vallutuskatse Eestis läbi. Samas tihendasid taanlased aga suhteid riialastega: peapiiskop Anders käis Riias ja vestles pikalt piiskop Alberti ja teistega.

Allikas: Henriku Liivimaa kroonika = Chronicon Heinrici Livoniae. Tallinn: Eesti Raamat, 1982.


Lõpetasid loo vaatamise. Võid lugu uuesti vaadata või selle sulgeda ning valida lugude valiku menüüst uued lood. Korraga saad vaadata kuni kolme lugu.

Korraga saab valida 3 lugu, kui soovite valitud lugusid muuta, siis võtke linnuke varasema valiku eest

Uute lugude valimiseks palun peata lugu vajutades nuppu “Stop ja tagasi algusse”

Vali lugusid

Legend

{header}

  • ajalooline
  • haud
  • kohus
  • maja
  • NB
  • sadam