Taanlaste teine sõjakäik Saaremaale ja eestlaste ülestõus

kaardile

1222

Saarlaste vabadus pandi kaalule 1222. aastal, kui Taani kuningas Valdemar II oma laevaväega Saaremaale tuli. Koos Orlamünde Albertiga tõrjuti vastu hakanud saarlased tagasi ja hakati oma tugipunkti rajama. Taani oli sel ajal oma võimsuse tipul ja Saaremaa alistamisega lootis Valdemar saavutada täieliku domineerimise Läänemere idakaldal. Kuningas lootis üle võtta kogu Liivimaa misjonit ja liita nii Eesti kui ka Läti ala vähemalt formaalselt Taani valdustega. Taanlaste tõenäoliselt vaid poolikult väljaehitatud kivilinnus oli kohtumispaigaks ka piiskop Alberti, ordumeister Folkvini, Eestimaa ehk Lihula piiskopi Hermanni (Alberti vend, kes Theoderichi surma järel Eestimaa piiskopiks sai, kuid kelle volitusi Taani kuningas ei tunnustanud) ja muu Riiast saabunud seltskonnaga.

Kohtumisel arutati Eestimaa jagamist. Valdemar II Võitja toetus Schleswigi leppele, millega kogu Eesti talle lubati. Vahepeal jõudu kogunud sakslased aga polnud sellega enam päri. Nii jagati Eesti ala kaheks, Põhja-Eesti koos Saaremaaga läks Taanile ja üldjoontes säilis Eesti selline jagatus (hiljem Eestimaa ja Liivimaa kubermangude vahel) kuni 1917. aastani.

Kuningas andis juhised linnuse lõpuniehitamiseks ja purjetas Kopenhaagenisse teadmisega, et tema Eesti-valdused ulatuvad Saaremaast Virumaani. Piiskop Albert jättis oma venna Theoderichi (keda ei tohiks segi ajada piiskop Theoderichiga, kes langes 1219. aastal) koostöö märgiks taanlaste linnusesse ja võttis kursi Lübeckile.

Saarlased uurisid samal ajal Varbolas taanlaste kiviheitemasinat (paterelli), ehitasid 17 samasugust ja pommitasid taanlaste linnust suurte kividega viis päeva. Taanlased lubati põgenema, pantvangi võeti Alberti vend ja 7 taanlast. Kivilinnusest ei jäetud kivi kivi peale.

Võit kuningaväe üle tõstis saarlaste eneseteadvust ja rahvusvahelist autoriteeti. Seejärel saatsid saarlased võidusõnumi laiali üle kogu Eesti ning algas suur eestlaste vastuhakk nii taanlastele kui ka riialastele. Üle Eesti veeres jälle vastuhakulaine koos ristiusust lahtiütlemisega (kuni maale on jäänud kasvõi üks küünrapikkune poisike).

1223. aastal tegid saarlased koos põhjaeestlastega kaks katset taanlaste väljatõrjumiseks ka Tallinnast. Teisele sõjakäigule haarati kaasa Vene vägi (eesotsas Aleksander Nevski isa Jaroslaviga), mis aga pärast 4-nädalast ebaõnnestunud Toompea piiramist hoopis Rävalat rüüstama läks. Samaaegselt sai Valdemar II Saksamaal lüüa ja langes ühe oma vasalli kätte vangi. Seetõttu nõrgenesid Taani positsioonid Eestis tunduvalt.

 Allikas: Henriku Liivimaa kroonika = Chronicon Heinrici Livoniae. Tallinn: Eesti Raamat, 1982.


Lõpetasid loo vaatamise. Võid lugu uuesti vaadata või selle sulgeda ning valida lugude valiku menüüst uued lood. Korraga saad vaadata kuni kolme lugu.

Korraga saab valida 3 lugu, kui soovite valitud lugusid muuta, siis võtke linnuke varasema valiku eest

Uute lugude valimiseks palun peata lugu vajutades nuppu “Stop ja tagasi algusse”

Vali lugusid

Legend

{header}

  • ajalooline
  • haud
  • kohus
  • maja
  • NB
  • sadam