Taani ostab Saare-Lääne ja Kuramaa piiskopkonnad; hertsog Magnus saabub Liivimaale.

kaardile

13. mai 1559

Liivi sõja alguses, kui sise- ja välispoliitiline olukord väga segaseks muutus, otsustas uus Taani kuningas Frederik II (pildil) Frederik IIseda ära kasutada. 1558. aastal oli ordu pöördunud just Taani poole kõige tungivamate abipalvetega ja vana kuningas Christian III nõustus Liivimaa diplomaatilise aitamisega. 1559. aasta kevadel sõlmisidki Taani saadikud Venemaa ja Liivimaa vahel 6-kuulise vaherahu ja paljud liivimaalased lootsid, et Taanist saab nende päästja.

Liivi sõja alguses selgelt Taani-meelne viimane Saaremaa piiskop (või eelviimane, kui selleks lugeda ka hertsog Magnust) Johann von Münchhausen oli edukas ärimees. Ta ostis vilja kokku nii oma maadelt kui ordualadelt ja pidas tähtsamates hansalinnades Põhja-Saksamaal ning Hollandis faktooriaid (müügikontoreid). Kasutades seoses Liivi sõjaga tekkinud olukorda, müüs ta oma valdused Taani kuningale ja lahkus kodukanti, Põhja-Saksamaale. Tehingu vahendaja oli piiskopi vend või nõbu, piiskopkonna Läänemaa stiftifoogt (ilmalik haldaja), Kolga mõisa rentnik ja sealtkaudu Taani kuninga läänimees Christoph Münchhausen. Viimase tütar Agnes sai kirjandusliku tegelasena tuntuks Eduard Bornhöhe jutustuse "Vürst Gabriel ehk Pirita kloostri viimsed päevad" ja selle põhjal vändatud mängufilmi "Viimne reliikvia" kaudu, ehkki tõenäoliselt Christophil tegelikult sellenimelist tütart ei olnud.

Taani kuningas oli piiskopkonna ostmisest huvitatud kahel põhjusel: Taani sai taas enda kätte osa Läänemere idakaldast ning teiseks tahtis ta vältida Holsteinis asuvate valduste jagamist noorema venna Magnusega. Et Johann oli ka Kuramaa piiskop, siis müüdi seegi Taani kuningale. Kuramaa ostu-müügi puhul on väidetud, et piiskop müüs selle Magnusele alles hiljem, kuid tõenäolisem on, et Kuramaagi vahetas omanikku juba Saare-Lääne piiskopkonna müügi ajal. Saaremaa ajalukku juriidiliselt kahtlasena jäänud tehing toimus 1559. aastal, leskkuninganna Dorothea oli nõus oma teise poja valduste eest maksma 30000 hõbetaalrit (u 840 kg hõbedat). Kuningas Frederik II loovutas ema ostetud Saaremaa ja Kuramaa piiskopkonnad oma vennale hertsog Magnusele, saades temalt vastu Schleswig-Holsteini maakonna.

Omandatud valduseid Liivimaal ei liidetud aga mitte otseselt Taani riigiga, vaid Frederik II andis need vend Magnusele, kes ühest küljest oli küll Taani vasall, teisest küljest ametlikult aga ka Saare-Lääne ja Kuramaa piiskop. 1560. aasta kevadel saabus Magnus Saaremaale ja sama aasta 13. mail valis toomkapiitel (piiskopkonna kõrgeim valitsusorgan) 19-aastase hertsog Magnuse Saaremaa piiskopiks. Münchhausen sai poole müügisummast kätte 16. juunil 1560, teise poole aga 8. juulil 1562 juba koduses Verdenis Alam-Saksimaal elades.

Ambitsioonikas Magnus ei rahuldunud aga venna ostetud valdustega ja asus kiirelt ringi vaatama, et oma võimuala veelgi suurendada. 1560. aastal ostis ta ka Tallinna piiskopkonna, kuid see ei tähendanud reaalset võimu Põhja-Eesti üle, sest Tallinna piiskopil ilmalik võimuala, välja arvatud paar linnust, puudus. Lisaks väitis Magnus end olevat ka Tartu piiskopkonna pärija, sest vahetult enne Tartu vallutamist venelaste poolt 1558. aastal oli sealne piiskop Hermann II pakkunud piiskopkonda temale. Peale selle püüdis Magnus endale saada Maasilinna foogtkonda, mille valdused asusid Saaremaal, Muhumaal ja Hiiumaal, läbisegi Saare-Lääne piiskopkonnaga. 1560. aasta hilissuveks tal see ka õnnestus ning see tõi kaasa konflikti orduga. See suudeti küll sama aasta augustis rahumeelselt lahendada, ent peagi toimunud venelaste rüüsteretk Läänemaale tõmbas Magnuse ambitsioonikatele plaanidele kriipsu peale. Ta ei suutnud oma valduseid kuidagi kaitsta ning kaotas enamiku liivimaalaste usalduse. Peagi sattus ta ka rahalisse kitsikusse ja läänistas enamiku oma valdustest. Frederik II tema tegevusega rahul ei olnud ning aastatel 1562-1566 valitsesid tema eest kuninglikud asehaldurid. Oldenburgide esimeseks täievoliliseks esindajaks Saaremaal (Taani asehalduriks) sai piiskopkonna Kuressaare stiftifoogt aastail 1550-1560 ja Münchhausenite õemees Dietrich Behr.

Allikad: Andres Adamson. Hertsog Magnus 1540-1583: tema elu ja aeg. Tallinn: Argo, 2005.

Mati Laur. Eesti ajalugu varasel uusajal 1550-1800. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1999.


Lõpetasid loo vaatamise. Võid lugu uuesti vaadata või selle sulgeda ning valida lugude valiku menüüst uued lood. Korraga saad vaadata kuni kolme lugu.

Korraga saab valida 3 lugu, kui soovite valitud lugusid muuta, siis võtke linnuke varasema valiku eest

Uute lugude valimiseks palun peata lugu vajutades nuppu “Stop ja tagasi algusse”

Vali lugusid

Legend

{header}

  • ajalooline
  • haud
  • maja
  • nool
  • ring
  • tulease