Vana-Pärnu saab kohaliku stiftiõiguse.

kaardile

1251

Saare-Lääne piiskopkonna esimene keskus oli asunud Lihulas, kuhu 1238. aastal ordu ja piiskop rajasid kahasse linnuse. Ent tõenäoliselt ei tundnud piiskop end pooleldi ordule kuuluvas linnuses piisavalt kindlalt ja asus 1251. aastal ümber Vana-Pärnusse, mis samal aastal sai temalt ka linnaõigused. Piiskopi antud õigused olid kohalikud, kuid tõenäoliselt välja töötatud Riia õiguste baasil.

Pärnu jõe suudmes paikneval asulal olid head võimalused saada oluliseks kaubaasulaks, kuid juba mõni aasta pärast linnaõiguste saamist põletati see leedukate poolt maha, hiljem aga võitis teda kaubanduslikult Uus-Pärnu. Saare-Lääne piiskop otsustas aga juba 1263. aastal viia oma residents hoopis Haapsallu.

1251. aastat võib pidada ka Pärnu esmamainimiseks, varasemast ajast on vaid teada, et mitmel korral on mainitud Pärnu jõge, sealhulgas Henriku poolt (mater Aquarium, mis tema käsituses ulatus Pärnu jõe suudmest kuni Emajõe suudmeni). Võimalik, et seda mainis ka al-Idrisi 1154. aastal (Bernu).


Lõpetasid loo vaatamise. Võid lugu uuesti vaadata või selle sulgeda ning valida lugude valiku menüüst uued lood. Korraga saad vaadata kuni kolme lugu.

Korraga saab valida 3 lugu, kui soovite valitud lugusid muuta, siis võtke linnuke varasema valiku eest

Uute lugude valimiseks palun peata lugu vajutades nuppu “Stop ja tagasi algusse”

Vali lugusid

Legend

{header}

  • ajalooline
  • haud
  • kohus
  • maja
  • mõis
  • politsei
  • ring