Pool Eestit Vene võimu all

kaardile

1705

1705. aastal sõlmisid Peeter I ja August II Tugev Grodno lepingu, mille kohaselt lubas Peeter I kõik Liivimaal vallutatud alad loovutada Poolale. Kuid pärast seda, kui August II oli 13. septembril 1706 sõlminud Rootsiga Altranstädtis eraldirahu, kuulutas Peeter I, et ta ei ole enam kohustatud Grodno lepingut järgima.

1705.-1709. aastal kujunes olukord, kus idapoolse Eesti linnad ja kindlused (Tartu ja Narva) olid venelaste, läänepoolsed (Tallinn, Pärnu, Rakvere) aga rootslaste käes.

Kõige kurvem saatus tabas neil aastail Tartut. Kuigi linna alistumisel kinnitas Vene väejuhatus kõik senised privileegid ja vabadused, ei teinud sedasama tsaar Peeter I. Tartus kehtestati karm kord, kus varasemast õiguskorrast ja privileegidest ei peetud enam üldse kinni: linnast oli keeruline lahkuda, ümbruskonnast kokkuriisutud toiduaineid võis kõrge hinna eest osta vaid Vene sõjaväelastelt. Kauplemine viina, tubaka ja soolaga muudeti riiklikuks monopoliks, mis oma korda halvas kogu Tartu kaubandustegevuse. Reetmises süüdistatuna poodi 1708. aastal ilma kohtuta üles raehärrad Claus Kropp ja Abraham Moresin.

Tõeliselt must päev saabus Tartule aga 12. veebruaril 1708, kui Tartu komandant ooberst Friedrich Balck teatas, et kogu linna kodanikkond saadetakse väevõimuga Venemaale . 18. veebruaril asus Vologda, Ustjugi ja Kaasani poole teele 824 inimest.

Pärast küüditamist koguti kokku kõik vähegi väärtuslik: Jaani kiriku orel, kirikukellad ja -lühtrid, uue raekoja plekk-katus ja isegi paremad hauakivid.

12. juulil algas Peeter I käsul Tartu täielik hävitamine: lasti õhku linnamüürid, kirikud ja majad pandi põlema. 17. juulil lahkusid maatasa tehtud linnast viimased sõdurid, põletades maha ka sauna, kus nad olid end mustusest ja põleva linna tahmast puhtaks küürinud.

1714. aastal anti küüditatutele tagasipöördumisluba, 183 küüditatud perekonnast saabus tagasi vaid 86. Kirjanduslikuks mälestuseks Tartu linna õnnetustest on Põhjasõja aegadest jäänud Käsu Hansu nime all tuntud Puhja köstri ja koolmeistri Tartu-murdeline kaebelaul "Oh! ma waene Tardo Liin!".
1708. aastal korraldasid venelased uue suurema laastamisretke, võites neid tõkestada püüdnud rootslasi 16. augustil Vinni all. See jäi viimaseks Põhjasõja lahinguks Eesti pinnal.

Allikad: Eesti ajalugu. IV, Põhjasõjast pärisorjuse kaotamiseni. Tartu: Ilmamaa. 2003
Eesti ajaloo atlas. Tallinn: Avita, 2006.                                                                                                


Lõpetasid loo vaatamise. Võid lugu uuesti vaadata või selle sulgeda ning valida lugude valiku menüüst uued lood. Korraga saad vaadata kuni kolme lugu.

Korraga saab valida 3 lugu, kui soovite valitud lugusid muuta, siis võtke linnuke varasema valiku eest

Uute lugude valimiseks palun peata lugu vajutades nuppu “Stop ja tagasi algusse”

Vali lugusid

Legend

{header}

  • ajalooline
  • mõis
  • nool
  • sadam