Peeter I Narva all

kaardile

23. september 1700

23. septembri hommikul saabus Narva alla Peeter I (pildil) isiklikult, et hakata piiramistöid juhtima. Rajati kontravallatsiooniliin, mis isoleeris ümberpiiratud garnisoni ja pidi kaitsma rootslaste väljatungide eest. Sellest mõnisada meetrit väljapoole ehitasid venelased tsirkumvallatsiooniliini, et kaitsta end piiratutele appiruttavate vägede eest. Mõlemad Joalast Vepskülani ulatuvad poolringikujulised liinid lõikusid otstest jõega. Lisaks kaevati siksakilised jooksukraavid ehk aprošid, mille varjus oleks võimalik kindluse müüridele läheneda. Igasugust ehitamist takistasid aga ägedad sügisvihmad.

Narva garnisonis oli 1800-1900 meest, kaitsjate arvu suurendamiseks püüdis komandant Horn linna koondada võimalikult palju relvakandmisvõimelisi talupoegi. Linna kaitsel osales aktiivselt kogu linna elanikkond. Toidupuudus Narvat esialgu ei ähvardanud, kuid märksa tõsisem oli mure joogivee pärast. Kuna linnas puudusid kaevud, tuli vett tuua jõest, mis oli vaenlase tule all äärmiselt ohtlik. Puudust oli ka hobusemoonast ratsaväele.

Venelased tegid Narvale ettepaneku alistuda. Kui see tagasi lükati, alustati linna pommitamisega. Kuulnud Rootsi kuninga Karl XII vägede maabumisest Pärnus, nõudis Peeter I, et linn vallutataks enne abivägede kohalejõudmist. Ööl vastu 7. (8.) novembrit korraldasid Vene väed kolm ebaõnnestunud tormijooksu Jaanilinnale. Karistuseks andis tsaar käsu puua üles iga kümnes rünnakus osalenu. Liisuheitmisega hukati üle 70 mehe.

17. novembril saabus rootslastele vastu saadetud kindral Šeremetjevilt teade, et ta on taganenud Sillamäeni. Peeter I hakkas kiire: tuues vabanduseks Vene abivägede saabumise taganttõukamise ning Türgi saatkonna vastuvõtmise vajaduse - kes jõudis Moskvasse alles 1704. aastal -, lahkus tsaar 18. (19.) novembril Narva alt. Uueks ülemjuhatajaks määrati hertsog de Croy.

Allikad: Eesti ajalugu. IV, Põhjasõjast pärisorjuse kaotamiseni. Tartu: Ilmamaa. 2003
Eesti ajaloo atlas. Tallinn: Avita, 2006.                                                                                                  

Allikas (pilt): A. Mäesalu, T. Lukas, M. Laur, T. Tannberg. Eesti ajalugu I, Tallinn 1997, lk 125


Lõpetasid loo vaatamise. Võid lugu uuesti vaadata või selle sulgeda ning valida lugude valiku menüüst uued lood. Korraga saad vaadata kuni kolme lugu.

Korraga saab valida 3 lugu, kui soovite valitud lugusid muuta, siis võtke linnuke varasema valiku eest

Uute lugude valimiseks palun peata lugu vajutades nuppu “Stop ja tagasi algusse”

Vali lugusid

Legend

{header}

  • ajalooline
  • matkamaja
  • ring