Rahvaväe loomine

kaardile

16. november 1918

Novembrirevolutsioon Saksamaal 1918. aastal tõi kaasa keisrivõimu kokkuvarisemise ning vormistas lõplikult Saksamaa kaotuse Esimeses maailmasõjas. See võimaldas Nõukogude Venemaal 13. novembril 1918 omakorda tühistada Saksamaaga sõlmitud Bresti eraldirahu ning hakata tagasi taotlema selle alusel Saksa võimu alla läinud endise Vene impeeriumi läänealasid, kuhu kuulus ka Eesti.

 16. novembril 1918 otsustas Eesti Ajutine Valitsus hakata looma vabatahtlikest Rahvaväge, kuhu kavatseti värvata 25 000 21-35 aasta vanust meest.

Loodeti formeerida diviis, mis koosneks kuuest jalaväe-, ühest ratsa- ja ühest suurtükipolgust. Sõjaväel olid juba eos suured varustusprobleemid, kuid suurimaks raskuseks kujunes vabatahtliku mobilisatsiooni täielik läbikukkumine: sõja alguseks tuli kokku kõigest 2200 meest.

Värbamise ebaõnnestumise põhipõhjuseks oli rahva seas leviv sõjatüdimus ning igasuguse eneseusu puudumine. Samuti oli teatud hulk Eesti elanikkonnast küllaltki enamlikult meelestatud.

Ka noore riigi enda juhtkonnas puudus selge üksmeel, kuid sellest hoolimata otsustati Eesti iseseisvust iga hinna eest relva jõul kaitsta. Reaalsete kaitsejõudude moodustamiseks kuulutati 1. detsembril välja sundmobilisatsioon.

 

 

 

Allikad: Eesti ajalugu. VI, Vabadussõjast taasiseseisvumiseni. Tartu: Ilmamaa, 2005
Eesti ajaloo atlas. Tallinn: Avita, 2006.                                                                                                        

Allikad (pildid): http://www.hot.ee/vabadussoda/soomus.jpg 

http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/b/b8/EstRcrtPstr1918.jpg


Lõpetasid loo vaatamise. Võid lugu uuesti vaadata või selle sulgeda ning valida lugude valiku menüüst uued lood. Korraga saad vaadata kuni kolme lugu.

Korraga saab valida 3 lugu, kui soovite valitud lugusid muuta, siis võtke linnuke varasema valiku eest

Uute lugude valimiseks palun peata lugu vajutades nuppu “Stop ja tagasi algusse”

Vali lugusid

Legend

{header}

  • ajalooline
  • nool
  • sadam