Punaarmee üldpealetung

kaardile

06. detsember 1918

Pärast Narva vallutamist jäi Punaarmee vähem kui nädalaks ajaks paigale. Uus üldpealetung algas Viru rindel 6. detsembril 1918.

Väikesed Rahvaväe üksused löödi kõikjalt ilma suurte lahinguteta tagasi. 8. detsembril langes Jõhvi,          24. detsembril tähtis raudteesõlm Tapa ja Jõgeva ning 1. jaanuaril 1919 Aegviidu.

Hoopis hullem oli olukord Lõuna-Eestis, kus veel kohalviibivad Saksa väeosad sõlmisid enamlastega kokkuleppe, andes 8. detsembril Võru ning 17. detsembril Valga linna täiesti ilma igasuguse vastupanuta punaarmeelastele.

Kohalikel enamlastel õnnestus Tartus korraldada rahutused, nii et väejuhid olid sunnitud linna maha jätma. 21. detsembril sisenes Punaarmee Tartusse. Üksikud enamlased jätkasid edasitungi Lääne-Eesti suunas, vallutades 27. detsembril Mõisaküla ja 1. jaanuaril 1919 Tõrva.

Aastavahetuseks oli vallutatud ligikaudu pool Eestit ning Punaarmee ohustas juba otseselt Tallinna, Paidet, Põltsamaad, Viljandit ja Pärnut.

Olukord tundus noores Eestis olevat äärmiselt trööstitu. Punaarmeel oli suur arvuline ja tehniline ülekaal, millele lisandus Rahvaväe äärmiselt madal võitlusmoraal. Rindelt deserteeruti massiliselt, taganeti juba paljalt vaenlase esmakordsel silmamisel või pärast üksiku püssipaugu kuulmist. Ka kohalike ohvitseride kohanemine uue sõjaga võttis aega. Jõukamad kodanikud proovisid Eestist põgeneda või siis kõrtsides ja restoranides prassides elult veel viimast võtta.

Allikad: Eesti ajalugu. VI, Vabadussõjast taasiseseisvumiseni. Tartu: Ilmamaa, 2005
Eesti ajaloo atlas. Tallinn: Avita, 2006. 


Lõpetasid loo vaatamise. Võid lugu uuesti vaadata või selle sulgeda ning valida lugude valiku menüüst uued lood. Korraga saad vaadata kuni kolme lugu.

Korraga saab valida 3 lugu, kui soovite valitud lugusid muuta, siis võtke linnuke varasema valiku eest

Uute lugude valimiseks palun peata lugu vajutades nuppu “Stop ja tagasi algusse”

Vali lugusid

Legend

{header}

  • ajalooline
  • nool
  • sadam