Tõnissoni tegevus 1905. aasta revolutsiooni ajal

kaardile

26. november 1905

1905. aasta revolutsiooni ajal vastandus Tõnisson radikaalsetele poliitilistele seisukohtadele, samuti ka vägivaldsele tegevusele, millest tuntuimaks sai suur mõisate põletmise aktsioon Põhja-Eestis aasta lõpus. Siiski otsustas ka tema revolutsiooni ajal osaleda poliitilises tegevuses, et oma seisukohti eestlaste rahvuskultuurilisele arengule läbi suruda.

26. novembril rajas ta Tartus Eesti Rahvameelse Eduerakonna (ERE), mille eesmärkideks olid konstitutsioonilise moanrhia kehtestamine Venemaal ning eestlastele Eesti- ja Liivimaal suuremate poliitiliste õiguste andmine, samuti eesti keelele saksa ja vene keelega võrdse staatuse andmine ning hariduse eestistamine.

Tõnisson lootis, et Nikolai II Oktoobrimanifest annab võimaluse need eesmärgid ka rahumeelselt täita. Võrreldes aga revolutsioonis kõige aktiivsemalt tegutsenud sotsialistide ja teiste radikaalidega tundusid Tõnissoni seisukohad suhteliselt tagasihoidlikud ning teda süüdistati koguni tagurluses.

27.-29. novembrini toimunud rahvaasemike kongressil Tartus jäidki tõnissonlased vähemusse ning kongress läks lõhki. Radikaalsemaid seisukohti esindanud valisid oma juhiks Jaan Teemanti, kes juhtis nõndanimetatud aulakoosolekut Tartu Ülikooli aulas, samas kui Tõnissoni pooldajad jäid „Bürgermusse" majja. Viimased kinnitasid ERE seisukohti ning taunisid vägivalda.

1906. aasta alguses tegutsenud karistussalkade tegevuse vastu avaldas Tõnisson valjuhäälset protesti ning saavutas lõpuks ka nende tegevuse uurimine samal aastal kokku tulnud Venemaa Riigiduuma poolt. Lõppkokkuvõttes see aga kuskile ei viinud, sest tsaarivalitsus polnud tema korraldusel tegutsenud karistussalklaste tegevuse ametlikust hukkamõistmisest huvitatud.

Pärast revolutsiooni õnnestus Tõnissonil enamikku eesti poliitikuid tabanud repressioonidest esialgu pääseda, „Postimees" jätkas ka 1906. aastal ilmumist ning ERE tegutses lühikeste vaheaegadega ainsa legaalse eesti erakonnana kuni 1917. aastani.

Allikas: Eesti ajalugu elulugudes: 101 tähtsat eestlast. Tallinn: Olion, 1997, lk-d 102-103.

Foto: http://farm4.static.flickr.com/3255/3248158567_e269047d99.jpg?v=0 


Lõpetasid loo vaatamise. Võid lugu uuesti vaadata või selle sulgeda ning valida lugude valiku menüüst uued lood. Korraga saad vaadata kuni kolme lugu.

Korraga saab valida 3 lugu, kui soovite valitud lugusid muuta, siis võtke linnuke varasema valiku eest

Uute lugude valimiseks palun peata lugu vajutades nuppu “Stop ja tagasi algusse”

Vali lugusid

Legend

{header}

  • ajalooline
  • kool
  • lasteaed
  • mõis
  • näitus
  • NB
  • nool
  • politsei
  • raamatukogu
  • tulease
  • ülikool
  • vaade