Tõnissoni tegevus 1917. aastal

kaardile

veebruar 1917

1917. aasta märtsis, pärast seda, kui Veebruarirevolutsioon oli Venemaale toonud äärmise poliitilise vabaduse aja, õnnestus eestlastel saavutada autonoomse Eesti rahvuskubermangu loomine. Kubermangu projektiga oli tihedalt seotud ka Jaan Tõnisson, kes esialgu pooldas küll kahe kubermangu moodustamist, kuna sellisel juhul oleks saanud lisaks kahele kubernerikohale luua ka kindralkuberneri oma. Kindralkuberneril oleks aga olnud temale alluvate kubermangude siseasjade üle otsustamisel tunduvalt suurem vabadus kui kuberneril. Kuid Tõnissoni vastased nägid selles ainult tema katset endale haarata Lõuna-Eesti kuberneri ametikoht ning kahe rahvuskubermangu idee ei leidnud kuigi suurt toetust. Venemaa Ajutisele Valitsusele esitatud lõpp-projektis Tõnisson siiski osales.

 

1917. aasta aprillis nimetas Tõnisson Eesti Rahvameelse Eduerkonna ümber Eesti Demokraatlikuks Erakonnaks, mis 1919. aastal sai nimeks Eesti Rahvaerakond. Selle juhiks (aastatel 1932-1935 kandis see veel nime Eesti Rahvuslik Keskerakond) jäi ta kuni 1935. aastani, mil poliitiliste erakondade tegevus Eestis peatati.

1917. aasta juunis sai Tõnissonist Eesti Maanõukogu (Maapäeva) liikmeks, kellena jätkas ta aktiivset poliitilist tegevust. Oma sõnavõtus 1917. aasta septembris arvas ta, et Vene riik on surmahaige ja Eesti peaks Venemaast lahku lööma ning moodustama vabade rahvaste föderatsiooni koos Rootsi, Norra, Soome, Läti ja Leeduga. Seda ei peeta veel otseseks taotluseks Eesti iseseisvumisele, kuid oli tugev samm sinnapoole.

Föderatsiooni-ideed jäid Tõnissonile hingelähedaseks edaspidigi, hiljem hakkas ta propageerima demokraatliku Euroopa Föderatsiooni ideed. Tema toetus iseseisvusideele muutus aga täiesti kindlaks pärast enamlikku oktoobripööret. 15. novembril (uue kalendri järgi 28. novembril) kuulutas Maapäev end kõrgeimaks võimus Eestis. Selle tähistamiseks ja rahvusideede toetuseks organiseeris Tõnisson Tartu Raekoja platsil suure meeleavalduse, kuhu kogunes suur hulk sinimustvalgete lippudega inimesi. Enamlased ajasid meeleavalduse aga laiali ning vangistasid lisaks mitmele teisele Eesti poliitikule ka Tõnissoni. Esialgu plaaniti ta koguni maha lasta, kuid Viktor Kingissepa ettepanekul saadeti ta eksiili. Hiljem olevat Tõnisson Kingissepale vastanud sellega, et esitas pärast tema tabamist 1922. aastal ettepaneku ta ellu jätta.

Allikas: Eesti ajalugu elulugudes: 101 tähtsat eestlast. Tallinn: Olion, 1997, lk-d 102-103.

Foto: http://leisi.oesel.ee/~toni/Jaan_Tonisson.jpg


Lõpetasid loo vaatamise. Võid lugu uuesti vaadata või selle sulgeda ning valida lugude valiku menüüst uued lood. Korraga saad vaadata kuni kolme lugu.

Korraga saab valida 3 lugu, kui soovite valitud lugusid muuta, siis võtke linnuke varasema valiku eest

Uute lugude valimiseks palun peata lugu vajutades nuppu “Stop ja tagasi algusse”

Vali lugusid

Legend

{header}

  • ajalooline
  • kool
  • lasteaed
  • mõis
  • näitus
  • NB
  • nool
  • politsei
  • raamatukogu
  • tulease
  • ülikool
  • vaade