Jaan Tõnissoni neljas valitsus

kaardile

18. mai 1933

1930. aastate alguses oli Eesti tõsises sisepoliitilises kriisis, sest ülemaailmne majanduskriis oli Eestit tabanud eriti rängalt ja lisaks sellele suurenes rahulolematus Riigikogus käiva erakondliku tülitsemise ehk „lehmakauplemisega" üha. Sellelt pinnalt võrsus ka rahva hulgas kiiresti populaarsust kogunud Vabadussõjalaste liikumine, mis nõudis Eesti poliitilise korralduse radikaalset muutmist, sealhulgas tugeva võimuga presidendi ametisseseadmist. Jaan Tõnisson püüdis nagu ikka jääda mõõdukate seisukohtade juurde ning ka kriisiaegadel säilitada rahvuslikku ühtsust. Nõnda ühinesid Tõnissoni Rahvaerakond, Kristlik Rahvaerakond ja kunagi Jüri Vilmsi poolt loodud Eesti Tööerakond 1932. aastal Eesti Rahvuslikuks Keskerakonnaks, mille juhtimist jätkas Tõnisson.

 1933. aasta mais, kui mitu valitsust ei olnud suutelised toime tulema majanduskriisiga, otsustas Riigikogu esimehe ametit pidav Tõnisson lõpuks ise proovida Eestit sellest välja tuua. Selleks oli vaja devalveerida Eesti kroon; et aga asi tekitas paljudes põllumeestes ning vasakpoolsetes vastuseisu, oli seda väga raske teha. Eelmised valitsused ei olnudki "krooni kukutamisega" julgenud tegeleda ning Konstantin Pätsi valitsus oli isegi selle avaliku propageerimise keelanud. Tõnissoni valitsus tegi lõpuks selle ära, kuid sattus seejärel konkurentide terava kriitikatule alla. Lisaks sellele süüdistati teda ka Eesti kahe sõjalaeva mahaparseldamises Peruule, kuigi tegelikult oli nende müügis kokku leppinud juba eelmine valitsus.


Tõnissoni valitsuse ajal toimus ka Vabadussõjalaste poolt esitatud uue põhiseaduse rahvahääletus. Poliitiline elu oli väga agressiivne, toimus lööminguid erinevate parteide esindajate vahel ning moodustati koguni paramilitaarseid ühinguid. Et see hakkas ohustama Eesti riigikorda, oli Tõnisson sunnitud riigis välja kuulutama kaitseseisukorra, millega parteide löögirühmad laiali saadeti ning valitsuse kritiseerimist ajakirjanduses piirati. Tegu ei olnud diktatuuri kehtestamisega, sest kõik parlamentaarse demokraatliku riigikorra institutsioonid jäid täies mahus alles ning toimisid edasi. Tõnissoni eesmärgiks oli ebademokraatlikuks muutuvaid ühendusi "õigele teele" tagasi suunata, mis tal üldiselt ka õnnestus: sisepoliitiline olukord rahunes tunduvalt. Oktoobris 1933 toimus rahvahääletus, kus vabadussõjalaste konstitutsiooniettepanek kindlalt võitis. Et Tõnisson oli sellesuunalisele arengule põhimõtteliselt vastu seisnud, siis pidas ta referendumi tulemust oma valitsusele ka umbusaldushääletuseks ning astus tagsi, tühistades eelnevalt kaitseseisukorra. Võimule sai Konstantin Pätsi kuues valitsus.

Allikas: Eesti ajalugu elulugudes: 101 tähtsat eestlast. Tallinn: Olion, 1997, lk-d 102-103.

Eesti ajalugu. VI, Vabadussõjast taasiseseisvumiseni.

Foto: http://paber.ekspress.ee/fotodb/5F42F2821F2E9705C225714F00330648/$file/tn_eefv-6ntcwc.jpg

http://www.valitsus.ee/failid/0_56818p.jpg


Lõpetasid loo vaatamise. Võid lugu uuesti vaadata või selle sulgeda ning valida lugude valiku menüüst uued lood. Korraga saad vaadata kuni kolme lugu.

Korraga saab valida 3 lugu, kui soovite valitud lugusid muuta, siis võtke linnuke varasema valiku eest

Uute lugude valimiseks palun peata lugu vajutades nuppu “Stop ja tagasi algusse”

Vali lugusid

Legend

{header}

  • ajalooline
  • kool
  • lasteaed
  • mõis
  • näitus
  • NB
  • nool
  • politsei
  • raamatukogu
  • tulease
  • ülikool
  • vaade