Jaroslav Tark vallutab Tartu linnuse ja rajab Jurjevi.

kaardile

1030

Vana-Vene kroonikate ehk leetopisside järgi toimus 1030. aasta paiku Kiievi-Vene ühe tuntuma suurvürsti Jaroslav Targa sõjaretk tšuudide vastu, mis kulges talle võidukalt ja lõppes Jurjevi linnuse rajamisega. Nime sellele andis Jaroslav oma ristinime Juri järgi. Juba vähemalt alates Liivi sõjast on selle kroonikateatega seostatud idaslaavlaste sõjakäiku Tartu vastu, tšuudideks peetud aga eestlasi.


Kroonika tekst kõlab aga eestikeelses tõlkes järgmiselt: Samal aastal läks Jaroslav tšuudide vastu, võitis nad ära ja asutas Jurjevi linna (Eesti ajaloo lugemik I. 1924, lk 16).


Täiesti üheselt asi siiski selge pole, sest Jurjevi-nimelisi linnu oli Vana-Vene riigis mitu ja nõnda on püütud ka väita, et Jaroslav võis rajada hoopis Kiievi lähedal oleva Jurjevi linna ning Eestiga polevat sõjakäigul mingit seost. Siiski tundub tõenäolisem, et läänemeresoomlaste üldnimetusena kasutusel olnud ‚tšuudi' all on selles tekstis mõistetud just eestlasi, täpsemalt kagueestlasi (muuhulgas on ka teooria, et tšuudi all kitsamas tähenduses võidi mõista setode või võrokeste esivanemaid, kes 11. sajandil võisid asuda hoopis laialdasematel aladel kui praegu), ja et Jurjevi all on mõistetud Tartu kohale rajatud idaslaavi linnust.
Seda teooriat toetavad ka arheoloogilised leiud: 11. sajandi keskpaigas näib Tartu kohal olevat asunud suhteliselt suure pindalaga idaslaavi asula, mille kultuurkihist on leitud nii keraamikat, münte kui ka relvi. Viimaste seas on ka viikingipäraseid nooleotsi, mis viitavad varjaagidest palgasõdurite kasutamisele vürst Jaroslavi poolt. Jaroslavi Targa seosed Skandinaaviaga olid tõepoolest tihedad, sest ta oli abielus Rootsi kuninga Olaf Skötkonungi tütrega ning oli ka Norra kuninga Harald Hardrada äi. Skandinaavia saagades esineb Jaroslav Jarisleif Lombaka nime all.


Seda, et Tartu on Jurjev, näitab ka see, et Vana-Vene kroonikates on Tartut hiljem alati Jurjeviks nimetatud (sealhulgas ka aastatel 1223-1224, mil seal valitses vürst Vjatško) ning samuti ka hilisemate sündmuste loogika: 1061. aastal põletasid muinaseestlastest sossolid Jurjevi maha ning seejärel toimus lahing Pihkva lähistel.


Vürst Jaroslavi sõjaretk Kagu-Eestisse tundub seega olevat enam kui tõenäoline, kuid tegelikult pole päris selge, millal see toimus. Nimelt oli Vene kroonikates komme koondada mitme aasta sündmused ühe, nõndanimetatud „koondaasta" peale kokku. Nii võis Jaroslavi sõjaretk aset leida ka näiteks 1036. aastal või ka varem, aastatel 1028-1029. Seega pole ka päris korrektne lugeda 1030. aastat Tartu esimese kirjaliku mainimise ajaks, kuna toona Jaroslav Põhja-Venemaal ei viibinudki. Kindlasti ei saa seda aastat pidada aga Tartu rajamise ajaks, sest arheoloogilistel andmetel olid linnus ja asula olemas juba 6. sajandil ning just 11. sajandi alguseks oli linnuse juures asuv kaubandusasula saavutanud õitsengu. Võimalik, et tegemist oli koguni Eesti suurima asulaga, mis asus nii maa- kui ka veeteede ristumiskohas. See seletab ka Kiievi vürsti suurt huvi koht enda kätte haarata.


Jatroslavi retkega on seostatud ka olulist asustusnihet Eestis. Nimelt toimus see just 11. sajandi keskel: mitmed seni kesksed linnused ja nende lähedal olevad asulad jäeti maha ja järgnevalt tekkisid suuremad asulad juba linnustest enamasti eraldiseisvate kaubakohtadena, tõenäoliselt pandi alus ka muinaskihelkondade ja -maakondade tekkele. Kõike seda ainult Jaroslavi retkega ilmselt siduda ei saa, kuid sellel võis vähemalt Kagu-Eestis olla oluline roll. Nimelt on mitmelt Kagu-Eesti linnuselt leitud just 11. sajandi keskpaigast põlengukiht, mistõttu võiks arvata, et Jaroslav ei piirdunud mitte ainult Tartu linnuse vallutamisega, vaid tegi maatasa ka kohalikud keskused. Ühtlasi oli tegemist ka esimese teadaoleva Kiievi riigi sõjakäiguga Eesti alale. Kagu-Eesti liideti Vana-Vene riigiga umbkaudu 30 aastaks.


Allikad: Aivar Kriiska, Andres Tvauri. Eesti muinasaeg. Tallinn: Avita, 2002.
Andres Tvauri. Muinas-Tartu. Tallinn-Tartu, 2001.
Enn Haabsaar, Kas Vene kroonikate Jurjev oli tõepoolest Tartu? Sirp 21.09.2001.
Ain Mäesalu, Vene kroonikate Jurjev oli tõenäoliselt siiski Tartu. Sirp 12.10.2001.

 


Lõpetasid loo vaatamise. Võid lugu uuesti vaadata või selle sulgeda ning valida lugude valiku menüüst uued lood. Korraga saad vaadata kuni kolme lugu.

Korraga saab valida 3 lugu, kui soovite valitud lugusid muuta, siis võtke linnuke varasema valiku eest

Uute lugude valimiseks palun peata lugu vajutades nuppu “Stop ja tagasi algusse”

Vali lugusid

Legend

{header}

  • haud
  • tulease