Ilmub Kelchi kroonika esimene osa

kaardile

1695

1688. aastal alustas Kelch oma peateose „Liefländische Historia" esimese köite kirjutamist. Tema eesmärgiks oli uue ja senisest põhjalikuma Liivimaa ajalookroonika koostamine. Selleks kasutas ta mitmete eelkäijate, eriti Balthasar Russowi ja Thomas Hjärne teoseid. Kelchi ergutas ajaloolasetööle ilmselt ennekõike see, et 17. sajandi jooksul olid küll mitu meest püüdnud luua ajalooteost, mis hõlmaks perioodi Liivimaa vallutamisest kuni nende kaasajani, kuid ei olnud sellega siiski täielikult toime tulnud. Kelch tundis ilmselt ka patrioodi kohustust Rootsi kuninga ees, kellele ta oma teose pühendas.

Kelchi teos oli omas ajas väga oluline, andes Liivimaa ajaloole uue vaatenurga: kõik varasemad sündmused valmistasid ette maa langemist Rootsi suurriigi võimu alla ja ühes sellega ka luterluse võidukäiku seal. Nõnda oli tema kroonika erinevalt Liivi sõja aegsetest Russowi ja Renneri kroonikatest kirja pandud mitte seetõttu, et pingelised ajad seda nõudsid, vaid pigem seetõttu, et näidata, kuidas Liivimaa jõudis õitsengu- ja rahuaega.

Ehkki kroonika käsikiri valmis Kelchil juba 1691. aastal, viibis erinevatel põhjustel selle trükki andmine ligi neli aastat, nii et alles 1695. aastal nägi see Tallinnas trükivalgust. Selleks ajaks oli aga rahu- ja õitsenguaeg rootsiaegsel Liivimaal juba otsa lõppemas.

Allikas: Christian Kelch. Liivimaa kroonika. Tartu: Eesti Ajalooarhiiv, 2004.

Foto: http://uudised.err.ee/index.php?06160433


Lõpetasid loo vaatamise. Võid lugu uuesti vaadata või selle sulgeda ning valida lugude valiku menüüst uued lood. Korraga saad vaadata kuni kolme lugu.

Korraga saab valida 3 lugu, kui soovite valitud lugusid muuta, siis võtke linnuke varasema valiku eest

Uute lugude valimiseks palun peata lugu vajutades nuppu “Stop ja tagasi algusse”

Vali lugusid

Legend

{header}

  • haud
  • kirik
  • nool
  • raamatukogu
  • sadam