Sakslaste uus pealetung ja punane terror Eestis

kaardile

07. august 1941

Pärast täiendatud üksuste saabumist alustasid Saksa üksused 22. juulil 1941 uut pealetungi Põltsamaa alt Mustvee suunas.

Emajõe kaitseliinil seisev 11. laskurkorpus piirati ümber ning see lagunes laiali: suurem osa üksusest langes vangi, vähesed põgenemapääsenud deserteerusid.

25. juulil langes sakslaste kätte Tartu.

 

7. augustil jõudis Wehrmacht Kunda piirkonnas Soome laheni, lõigates niimoodi Eestis tegutseva Punaarmee üksused kaheks. Osa neist taandus üha kiiremini ida suunas. Kuna mööda Peipsi idakallast kiirelt edenevate Saksa vägede tõttu kardeti Narva jõel kottijäämist, loovutati 17. augustil sakslastele ka Narva.

Sakslaste poolt veel hõivamata aladel aga üha süvenes punane terror, mis oli tugevnenud juba sõja puhkemisel. Algas ulatuslik arreteerimislaine ning rinde lähenemisel hakati puhastama vanglaid.

9. juulil 1941 hukati Tartu vanglas ühel ööl üle 193 inimese, keda polnud veel jõutud evakueerida (pildil).

Samasugused veresaunad korraldati ka Kuressaares, Tallinna keskvanglas ja mujalgi. Eesti saartel toimus 1. juulil 1941 järelküüditamine.

Repressioone aitasid veelgi süvendada hävituspataljonid, mis olid ametlikult moodustatud diversiooniaktide ja vaenlaste langevarjurite takistamiseks. Kurikuulsaks said nad aga metsavendade ja teiste "rahvavaenlaste" tabamiseks korraldatud haarangutega, mille käigus piinati ja tapeti vangilangenud metsavendi ja nende perekondi, põletati talusid, hävitati vara, rööviti.

Oma olemuselt oli hävituspataljonlaste tegevus Stalini 3. juuli raadiokõnes välja kuulutatud "põletatud maa taktika", mis ei lubanud vaenlasele jätta mitte midagi vähegi väärtuslikku. Kokku tegutses Eestis 18 territoriaalset hävituspataljoni, kuhu võis kuuluda maksimaalselt 6000 punast aktivisti, kommunistlikku noort, aga ka poolvägisi pataljoni ridadesse võetud uusmaasaajat, tööstustöölist, ametiühingutegelast, täitevkomiteede töötajat, brigaadimiilitsat. Lahingutes ning haarangutes kasutati ka Lätist põgenenud kommuniste ja hävituspataljonlasi, samuti kohalikke venelasi. Üsna tihti paisati hävituspataljonlased ka rindele, kus nad aga ei suutnud üldiselt vastu astuda palju parema väljaõppe saanud Saksa regulaararmeele.

Allikad: Eesti ajalugu. VI, Vabadussõjast taasiseseisvumiseni. Tartu: Ilmamaa, 2005
Eesti ajaloo atlas. Tallinn: Avita, 2006.

Allikas (pilt): http://www.kingitus.ee/client/files/c_items/123382471832.jpg


Lõpetasid loo vaatamise. Võid lugu uuesti vaadata või selle sulgeda ning valida lugude valiku menüüst uued lood. Korraga saad vaadata kuni kolme lugu.

Korraga saab valida 3 lugu, kui soovite valitud lugusid muuta, siis võtke linnuke varasema valiku eest

Uute lugude valimiseks palun peata lugu vajutades nuppu “Stop ja tagasi algusse”

Vali lugusid

Legend

{header}

  • ajalooline
  • näitus
  • nool
  • sadam