Metsavendade tegevus ja Erna retk

kaardile

31. juuli 1941

1941. aasta suveks olid tuhanded mehed, tihti koos perekonnaga, põgenenud sõjakoleduste, punase terrori, küüditamise ja mobilisatsiooni eest metsa.

 Mitmetes kohtades kujunesid metsavendadest aktiivsed relvastatud salgad. Kokku võis 350-380 salgas olla 7500-8500 meest. Suureks probleemiks oli napp relvastus, sest suurem osa meestest oli 1940. aastal vastavalt Narva diktaadile oma relvad ära andnud. Kuigi osadel õnnestus teatud hulk relvi kõrvale panna, rünnati parema relvastuse nimel nüüd punaarmeelasi, hävituspataljonlasi, militsionääre ja kohalikke täitevkomiteesid. 

Eriti aktiivseks läks metsavendade tegevus pärast Vene-Saksa sõja algust 22. juunil. Halvasti relvastatud, alavarustatud ja vähe toidetud metsavendade salgad alustasid võitlust nõukogude võimuga. Sihtmärkideks olid hävituspataljonid, Punaarmee ja NKVD regulaarüksused, nõukogude ja parteiaktiiv, tihti ka vihatud uusmaasaajad. Vaenutegevus kulmineerus juuli alguses, kui metsavendade salgad võtsid enda kontrolli alla hulga vallamaju.

8.-11. juulil oli metsavendadest moodustunud Omakaitse abiga enne sakslaste tulekut vabastatud kogu Kagu-Eesti. Kuna aga Saksa vägede liikumise tempo 1941. aasta suvel Eestis oluliselt aeglustus, ei suutnud metsavendade salgad esialgu kiirelt saavutatud edu enamasti kuigi kaua hoida.

Kuigi põhiliselt jäi metsavendade tegevus lokaalseks ning koordineerimatuks, suutsid mõned salgad siiski ühineda. Näiteks suutis Otepää kooliõpetaja Karl Talpak lühikese ajaga kooskõlla viia 12 metsavendade salga tegevuse. 5. juulil õhiti Paluperas hävituspataljonlaste rong, enne sakslaste tulekut vabastati Otepää.

Edasi liikus Talpaku juhitud salk Tartu suunas, kus nendega ühines veelgi kohalikke relvastatud rühmitusi, moodustades lõpuks 1000-mehelise Tartu Partisanide Pataljoni, mis osales Tartu lahingutes. Üks osa pataljonist, Kapten Talpaku Kompanii (pildil) osales koos sakslastega sõjategevuses kuni Tallinna hõivamiseni.

Põhja-Eestis koondas metsavendi 10. juulil 1941 Salmistu rannas dessandiga Soomest maale tulnud eesti vabatahtlike "Erna" grupp kolonel Henn-Ants Kure juhtimisel. Läbi vaenlase tagala liiguti Harju-, Viru- ja Järvamaa piiril asuvale soosaarele Kautla lähedal. Sinna koonati erinevatel andmetel 500-2000 metsavenda, kes pidasid juuli-augusti vahetusel ägedaid lahinguid punavägedega.
Metsavennad püüdsid enne Saksa vägede tulekut taastada Eestis vähemalt kohalikku omavalitsust, kuid üsna peagi selgus, et see ei läinud kokku Saksa okupatsioonivõimu nägemusega. Partisanidena tegutsenud metsavendade salgad kaotasid suvel 1941 kokku umbes 550 meest.

Allikad: Eesti ajalugu. VI, Vabadussõjast taasiseseisvumiseni. Tartu: Ilmamaa, 2005
Eesti ajaloo atlas. Tallinn: Avita, 2006.                                                                                                      

Allikad (pildid): http://www.kool.ee/failid/tartu3.jpg                                     

http://www.estonica.org/failid/002/t_2.gif 

 


Lõpetasid loo vaatamise. Võid lugu uuesti vaadata või selle sulgeda ning valida lugude valiku menüüst uued lood. Korraga saad vaadata kuni kolme lugu.

Korraga saab valida 3 lugu, kui soovite valitud lugusid muuta, siis võtke linnuke varasema valiku eest

Uute lugude valimiseks palun peata lugu vajutades nuppu “Stop ja tagasi algusse”

Vali lugusid

Legend

{header}

  • ajalooline
  • näitus
  • nool
  • sadam