Mõõgavendade ordu rajamine

kaardile

1202

Liivlaste ning eestlaste alistamise tõhustamiseks rajas Toreida preester Theoderich Palestiinas tegutseva Templiordu eeskujul vaimuliku rüütliordu Kristuse Sõjateenistuse Vennad (Fratres milicie Christi), mida hakati kutsuma mõõga kujutise tõttu nende vapil ja orduvendade mantlil Mõõgavendade orduks.

Juba piiskop Meinhardi ajal Liivimaale tulnud tsistertslane Theoderich oli üks pikaajalisemaid osalejaid Baltikumi misjonis: ta oli liivlaste maale saabunud tõenäoliselt juba 1187. aastal ja pööranud paganaid seega kolme piiskopi ajal. Piiskop Albert oli kohe taibanud, et sellisest mehest on palju kasu ning võttis ta enda lähemaks abiliseks. Siiski jääb selgusetuks, kas ordu loodi Alberti käsul või Theoderichi isiklikul initsiatiivil. Igal juhul oli selge, et sellist sõjalist organisatsiooni oli Liivimaal vaja, sest ainult üheks hooajaks kohale sõitvad relvastatud palverändurid ei suutnud kiriku edu Liivimaal püsivalt tagada. Vaja oli pidevalt kohal viibivat tugevat sõjalist jõudu. Selleks saigi Mõõgavendade ordu, mis rajati Palestiinas tegutseva Templiordu reegleid järgides.

                       

Ordu tähtsaimad liikmed olid elukutselised sõjamehed ehk rüütelvennad, kelle mantleil oli punase risti ning mõõgamärk (pildil).

Esimeseks ordumeistriks sai Kasseli-Naumburgi alalt pärit Venno (Vinno). Ordut on paavsti kantselei dokumentides esimest korda mainitud 1204. aastal.

Algul oli Mõõgavendade Ordu poollegaalne organisatsioon, kuna enne paavstipoolset kinnitust ei saanud ükski usuline organisatsioon olla kindel, et teda ketserlikuks või ebakristlikuks ei tembeldata. Paavst Innocentius III kinnitas uue ordu reeglid 1204. aastal ning allutas selle ühemõtteliselt piiskop Albertile.

Esialgu allus ordu otseselt piiskop Albertile ja oli mõeldud selleks, et Liivimaal viibiks pidevalt professionaalseid sõjamehi ega sõltutaks ainult aastaks või paariks tulnud ristisõdijatest. Mõne aastaga saavutas ordu aga ainsa reaalse sakslaste sõjalise jõuna Liivimaal väga tugeva positsiooni ning hakkas peagi piiskopiga võimu pärast võitlema. Juba 1208. aastaks tekkis ordu ja kaupmeeste piiskopi poliitikat vastustav liit. Siiski osutus piiskopi ja ordu koostöö piisavalt tihedaks, et alistada Liivimaa põlisrahvad.

Allikad: Sulev Vahtre. Muinasaja loojang Eestis: vabadusvõitlus 1208-1227. Tallinn: Olion. 1990
Eesti ajaloo atlas. Tallinn: Avita, 2006. 

Henriku Liivimaa kroonika = Chronicon Heinrici Livoniae. Tallinn: Eesti Raamat, 1982

Allikad (pildid):  Wikipedia  http://f.postimees.ee/f/2008/11/12/93259t40hc949.jpg

            


Lõpetasid loo vaatamise. Võid lugu uuesti vaadata või selle sulgeda ning valida lugude valiku menüüst uued lood. Korraga saad vaadata kuni kolme lugu.

Korraga saab valida 3 lugu, kui soovite valitud lugusid muuta, siis võtke linnuke varasema valiku eest

Uute lugude valimiseks palun peata lugu vajutades nuppu “Stop ja tagasi algusse”

Vali lugusid

Legend

{header}

  • ajalooline
  • kirik
  • kivid
  • maja
  • ring
  • sadam
  • tulease