Muhu linnuse vallutamine

kaardile

26. jaanuar 1227

Juba 1226. aasta lõpul algas suurem ettevalmistus sõjakäiguks Saaremaale. Tagala kindlustamiseks sõlmisid riialased taanlastega rahu (nendega oli 1226. aastal olnud tõsiseid sõjalisi konflikte). Samal ajal pöördus aga Lübecki linn kirjaga saarlaste poole, mille täpset sisu pole küll teada, kuid tõenäoliselt pakkus tulevane Hansa juhtlinn saarlastele mingisugust liidulepingut taanlaste vastu, kellega linn parajasti koos teiste Põhja-Saksa vürstidega tülis oli. Saarlased olevat Lübecki kirja hästi vastu võtnud ja lubanud abi anda ning samal ajal ka kristlastele kuulekad olla. Pole aga selge, kas saarlaste vastus kirjutati enne või pärast Saaremaa vallutamist, sest see on teada ühest riialaste kirjast Lübeckile. Seetõttu pole ka selge, millist rolli, kui üldse, antud kiri Saaremaa vallutamise ajal mängida võis.

1227. aasta 20. jaanuariks määrasid ristisõdijad kokkusaamine Pärnu jõe suudmesse, kust alustati edasiliikumist Muhumaa poole.
Kokku oli kogutud suurim vägi terves ristisõjas, mis koosnes riialastest, orduvendadest, ristisõdijaist, liivlastest, latgalitest ning mandrieestlastest kõikidest maakondadest, väidetavalt koguni 20 000 meest, mis on ilmselt siiski liialdus. Väe eesotsas oli paavsti viitselegaat magister Johannes koos Modena Wilhelmi teenri Gandulfinusega, kes kandis paavstilippu. Seega püüti sõjaretke näidata ennekõike paavsti ettevõtmisena, kuigi tegelikult juhtis väge siiski ilmselt ordumeister Folkvin.

Mööda peegelsiledat merejääd jõuti üheksa päeva pärast Muhu linnuse alla ning asuti seda piirama. Algas suurima sakslaste kogutud väega Muhu piiramine, mis pärast ägedat tormijooksu ka lõpuks vallutati. Ehitati piiramistorn, mõlemad pooled pommitasid teineteist paterellidega. 3. veebruaril ehk kuus päeva pärast piiramise algust algas äge tormijooks mööda libedat linnusevalli ning lõpuks õnnestus piirajatel linnusesse tungida, see tühjaks röövida ning põlema süüdata. Järgnesid suured tapatalgud. Tundub, et kõigi Muhu linnuse kaitsjate tapmisega taheti teisi saarlasi vabatahtlikult alistuma sundida. Liivimaa vanem riimkroonika räägib aga ühest muhulasest, kes pääses tapatalgutest sel teel, et sidus leivakoti endale ristisõdijate kombel selga ja lipsas nõnda märkamatult minema.

Allikad: Sulev Vahtre. Muinasaja loojang Eestis: vabadusvõitlus 1208-1227. Tallinn: Olion. 1990

Eesti ajaloo atlas. Tallinn: Avita, 2006.                                                                                                         

Saaremaa. 2, ajalugu, majandus, kultuur. Tallinn: Koolibri, 2007. Lk-d 82-83.                                               '

Allikad (pildid): http://www.hot.ee/arheoloogmust/muhu_linnus_03.jpg 

http://upload.wikimedia.org/wikipedia/et/thumb/b/b6/Muhu_maalinn_1.jpg/340px-Muhu_maalinn_1.jpg 


Lõpetasid loo vaatamise. Võid lugu uuesti vaadata või selle sulgeda ning valida lugude valiku menüüst uued lood. Korraga saad vaadata kuni kolme lugu.

Korraga saab valida 3 lugu, kui soovite valitud lugusid muuta, siis võtke linnuke varasema valiku eest

Uute lugude valimiseks palun peata lugu vajutades nuppu “Stop ja tagasi algusse”

Vali lugusid

Legend

{header}

  • ajalooline
  • kirik
  • kivid
  • maja
  • ring
  • sadam
  • tulease