Valjala alistumine ja saarlaste ristimine

kaardile

veebruar 1227

Pärast Muhu vallutamist siirdus ristisõdijate vägi Saaremaa tugevaima linnuse alla Valjalas.

Hakati rüüstama ümbruskonda ning alustati piiramise ettevalmistamist. Saarlased mõistsid Muhu linnuses toimunut arvestades, et igasugune vastupanu pole antud olukorras kuigi mõistlik, ning pakkusid sakslastele rahu.


Pärast Valjala vanemate poegade pantvangiks andmist sakslased saarlaste ettepanekutega ka nõustusid ning järgnes üldine saarlaste ristimine, mille tarbeks tulid kohale Saare vanemad ka teistest kihelkondadest (pildil). Esimesed saarlased ristis piiskop Albert isiklikult. Saarlaste käest vabastati ka nende viimaste röövretkede (mida on nimetatud ka eestlaste viikingiretkedeks) käigus vangistatud rootslased.

Nõnda oli alistatud ka Saaremaa ning kogu Eestimaa oli nüüdsest ristisõdijate valduses.

Valjala alistumisega lõppes küll Muistne vabadusvõitlus, kuid eestlaste vastupanu polnud veel murtud. Saaremaal puhkes 13. sajandil mitu vastuhakku ning vabadusvõitluse tõeliseks lõppakordiks kujunes alles Jüriöö ülestõus 14. sajandi keskel.

Pildil Freidrich Ludwig von Maydelli gravüür "Piiskop Albert ristib Valjalas saarlasi" (1842) Tartu Ülikooli raamatukogu kunstikogust.

Allikad: Sulev Vahtre. Muinasaja loojang Eestis: vabadusvõitlus 1208-1227. Tallinn: Olion. 1990
Eesti ajaloo atlas. Tallinn: Avita, 2006.                                                                                                       

Allikas (pilt): http://www.utlib.ee/ekollekt/bskunst/image/l047_4.jpg 


Lõpetasid loo vaatamise. Võid lugu uuesti vaadata või selle sulgeda ning valida lugude valiku menüüst uued lood. Korraga saad vaadata kuni kolme lugu.

Korraga saab valida 3 lugu, kui soovite valitud lugusid muuta, siis võtke linnuke varasema valiku eest

Uute lugude valimiseks palun peata lugu vajutades nuppu “Stop ja tagasi algusse”

Vali lugusid

Legend

{header}

  • ajalooline
  • kirik
  • kivid
  • maja
  • ring
  • sadam
  • tulease