Smolino lahing

kaardile

13. september 1502

1502. aasta septembri alguses olid liivimaalased suutnud koondada piisavalt suure väe, et üritada uuesti Pihkva piiramist. Kuid seekordne vägi oli tunduvalt väiksem kui eelmise aasta oma ning seetõttu oli Leedu abi taas hädavajalik. Kuid leedulastel oli tõsiseid probleeme Polotski juures, mistõttu nad ei saanud liivimaalastele ka seekord abiväge saata. Vahepeal Poola kuningaks saanud suurvürst Aleksandras (kuningana Aleksander) palus hoopis, et liivimaalased oma sõjaväega Polotski juurde tuleksid. Kuid Plettenberg ei pidanud seda võimalikuks ja lootis, et ehk õnnestub siiski ka ainult Liivimaa vägedega Pihkvamaal midagi korda saata, kuna Vene peaväed olid seotud lahingutega lõunas.

Esialgu tungisid liivimaalased Pihkva alla ning asusid seda piirama. Pihkvalased alustasid peai rahuläbirääkimisi, kuid ei mõtelnudki alistuda, vaid lihtsalt aeg võita, kuni Novgorodist abiväed kohale jõuavad. Seda mõistnud, otsustas Plettenberg väed Pihkva alt ära viia. Ent oli ka selge, et venelastele tuli lahing anda, kui ei soovitud uusi rüüsteretki Liivimaale. Seetõttu liikusid liivimaalaste väed Smolino järve juurde Lõuna-Pihkvamaale. Pihkva ja Moskva väed järgnesid sinna ja tungisid kõigepealt kallale peamiselt eestlastest ja lätlastest koosnevalemoonavoorile. Kuni nad seda hävitasid, jõudis Plettenberg oma väed aga lahingukorda seada ning venelastele vastu astuda. Tänu ülekaalule välisuurtkükkide osas, mida liivimaalased ilmselt venelastest ka osavamalt kasutada oskasid, saavutasid Plettenbergi juhitud väed võidu.

Liivimaalaste jaoks oli Smolino lahingu võitmine äärmiselt olulise tähtsusega. Riia peapiiskop Michael Hildebrand nimetas lahingule järgnenud päeva, Ristiülendamispüha, üle-Liivimaaliseks pidupäevaks, mida tähistati kuni Vana-Liivimaa lõpuni. Plettenbergi kantsler ja hilisem Tartu piiskop Christian Bomhower kirjutas aga propagandateose "Eynne schonne hysthorie...", kus Smolino lahingul oli oluline koht. Vene pool Smolino lahingu tulemust aga kuigi oluliseks ei pidanud ning tegelikult polnudki sellel strateegilist tähtsust. Sõja lõpetamisel oli olulisem see, et Leedu otsustas pärast mitut lüüasaamist 1503. alguses rahläbirääkimisi alustada. Ka liivimaalased pidid sõja lõpetamisega nõustuma, sest üksinda Moskva vastu seista olnuks täiesti lootusetu.

 


Lõpetasid loo vaatamise. Võid lugu uuesti vaadata või selle sulgeda ning valida lugude valiku menüüst uued lood. Korraga saad vaadata kuni kolme lugu.

Korraga saab valida 3 lugu, kui soovite valitud lugusid muuta, siis võtke linnuke varasema valiku eest

Uute lugude valimiseks palun peata lugu vajutades nuppu “Stop ja tagasi algusse”

Vali lugusid

Legend

{header}

  • ajalooline
  • haud
  • ring
  • tulease