Hellmuth Weiss leiab Wanradt-Koelli katekismuse

kaardile

1929

1929. aasta talvel leidis Eestimaa Kirjanduse Ühingu raamatukoguhoidja ja hilisem viljakas baltisaksa ajaloolane Hellmuth Weiss Wittenbergist 22-leheküljelise raamatukatke, millest pool oli kirjutatud eesti keeles. Õnneks oli säilinud ka trükkimise koht ja aasta, mistõttu ilmneski, et tegemist oli vanima säilinud eestikeelse trükisega, Wanradt-Koelli katekismuse fragmendiga aastast 1535. Säilinud tekstiosa räägib teisest ja kolmandast usutunnistusest, sisaldab Meie Isa palvet, esimest, teist, kolmandat, viiendat ja kuuendat käsku ning pajatab ka ristimis- ja altarisakramendist. Teksti lõpus on ka saksakeelne märkus toonaste Tartu, Narva, Viljandi ja Tallinna keelemurrete erinevusest.

Tänu Weissi avastusele saadi 1935. aastal tähistada eestikeelse trükisõna 400. juubelit. Veelgi hiljem selgus, et esimene teadaolev eestikeelne trükis ilmus juba 1525. aastal, kuid seda pole ilmselt säilinud.

 


Lõpetasid loo vaatamise. Võid lugu uuesti vaadata või selle sulgeda ning valida lugude valiku menüüst uued lood. Korraga saad vaadata kuni kolme lugu.

Korraga saab valida 3 lugu, kui soovite valitud lugusid muuta, siis võtke linnuke varasema valiku eest

Uute lugude valimiseks palun peata lugu vajutades nuppu “Stop ja tagasi algusse”

Vali lugusid

Legend

{header}

  • haud
  • kirik
  • nool
  • raamatukogu