Saksa VI reservkorpuse moodustamine

kaardile

06. jaanuar 1919

1918. aasta lõpus oli noore Läti vabariigi olukorral Eestiga nii sarnasusi kui ka erinevusi. Kui Eestis sai Rahvaväe organiseerimisel põhitakistuseks moraali- ja varustusprobleemid, siis Lätis oli peamiseks mureks võitluskõlbulike meeste puudus.

Suurem osa meestest oli värvatud enne Saksa okupatsiooni 1918 Läti kütipolkudesse ning saadetud Nõukogude Venemaale, kust valmistuti novembris 1918 sissetungiks kodumaale. Läti Ajutine Valitsus eesotsas Kārlis Ulmanisega pöördus abipalvega oma naabrite, muuhulgas ka Saksamaa poole.  Viimane oli huvitatud oma piiride kaitsmisest enamliku ohu vastu, mistõttu sõlmisid Saksa ja Läti valitsused detsembris 1918 kokkuleppe, mille kohaselt pandi Läti kaitsmise kohustus enamlaste eest Saksa üksustele.

Selle tarbeks moodustati vabatahtlikest ja riigisakslastest Saksa VI reservkorpus, kuhu kuulusid näiteks kuulusad väeosad Rauddiviis ning Balti Landeswehr, aga ka vene valgete üksus ja mõned rahvuslikud lätlaste väekoondised. Balti Landeswehri kuulusid peaasjalikult kohalikud baltisakslased. Jaanuaris 1919 sai VI reservkorpuse ülemaks kindralmajor krahv Rüdiger von der Goltz (pildil).

Selleks ajaks oli olukord noores Lätis üsna katastroofiline: Punaarmee oli hõivanud terve Latgallia (Latgale), Läti-Liivimaa ning suure osa Kuramaast. Ulmanise valitsus oli sunnitud siirduma Liibavisse (Liepāja), kus asus ka vastselt moodustatud Saksa VI reservkorpuse peakorter.

Venelaste edasitung jäi pidama Venta (Vindavi) jõe joonele, kus sakslastel õnnestus asuda edukale aktiivsele kaitsele. Läti valitsusel tuli seejuures pidevalt arvestada võimuka von der Goltziga, kes taotles Saksamaa lüüasaamise eest maailmasõjas revanši. Selleks tuli tema nägemuse kohaselt taastada Venemaal valgete võim ning luua Antandi-vastane Vene-Saksa liit.

Vene piirialadel moodustunud rahvusriigid vaid segasid tema ambitsioonika plaani õnnestumist. Neil eesmärkidel täiendati Saksa väekoondisi Kuramaal nii uute meeste kui ka tehnikaga ning Saksa VI reservkorpusest kujunes arvestatav sõjajõud. Goltzi suhtumist Läti valitsusse näitas aga tema korraldatud luhtunud riigipöördekatse veebruaris 1919.

Allikad: Eesti ajalugu. VI, Vabadussõjast taasiseseisvumiseni. Tartu: Ilmamaa, 2005
Eesti Vabadussõda, 1918-1920, 1. Tallinn: Mats, 1996
Eesti ajaloo atlas. Tallinn: Avita, 2006.                                                                                                   
Allikad (pildid): http://www.kriegsreisende.de/relikte/relikt-img/baltikum-2.jpg  http://wpcontent.answers.com/wikipedia/commons/thumb/3/31/RvonderGoltz.jpg/180px-RvonderGoltz.jpg 


Lõpetasid loo vaatamise. Võid lugu uuesti vaadata või selle sulgeda ning valida lugude valiku menüüst uued lood. Korraga saad vaadata kuni kolme lugu.

Korraga saab valida 3 lugu, kui soovite valitud lugusid muuta, siis võtke linnuke varasema valiku eest

Uute lugude valimiseks palun peata lugu vajutades nuppu “Stop ja tagasi algusse”

Vali lugusid

Legend

{header}

  • ajalooline
  • näitus
  • ring
  • tulease