Kuperjanov loob partisanide pataljoni

kaardile

23. detsember 1918

Kui puhkes Vabadussõda, asus Kuperjanov organiseerima aktiivset vastupanu Punaarmee pealetungile. Kuid Eesti vägede üldise organiseerimatuse ja vähesuse tõttu tuli Tartu 21. detsembril maha jätta. Kuperjanov oli seejuures üks väheseid, kes uskus,et relvastatud vastupanu suudab tagada Eesti riigi püsimajäämise ning süstida seda usku ka teistesse. Pärast 2. diviisi ülema Ernst Limbergi otsust: "Tartu maha jätta!" taganes leitnant Kuperjanovi usaldusalune 11-liikmeline, enamasti maakohtade Kaitseliidu juhtidest koosnev salkkond Tartust Kärevere mõisani. Siin otsustas Kuperjanov moodustada partisanisalga, kes jätkaks kogu riigi okupeerimise korral vastupanuliikumist. Ettepaneku isamaalisus kandis koheselt edu ning salk täienes kooliõpilaste arvelt 34-liikmeliseks. Seejärel liiguti edasi kindlamasse vastupanu kantsi - Puurmani lossi, kus salk sai 23. detsembril 1918 diviisiülemalt ametliku partisanisalga staatuse. Selle liikmed said peagi tuntuks kuperjanovlastena.

Julius Kuperjanovi tegevust põhjalikult uurinud Olev Tederi hinnangul on Kuperjanovi salga tegevust Puurmannis ilmselgelt alatähtsustatud, sest Vabadussõja ametlikel kaartidel on koguni 220 ruutkilomeetrit tegelikult kuperjanovlaste käes olnud ala, selahulgas ka Puurmanni, vasataspoolele kuuluvana kujutatud. See on tema arvates tingitud Eesti sõjaväe juhtkonna alaväärsuskompleksist ja vihast liialt eduka noore ohvitseri vastu, mistõttu olevat talle ette heidetud ka allumatust, näiteks vastuastumist käsule taganeda Tartust Puurmanni. Kuid diviisiülem Limberg kinnitas Kuperjanovi salga 23. detsembril 1918 ametlikuks Rahvaväe üksuseks asukohaga just Puurmanis. Ka ei ignoreerinud Kuperjanov pahatahtlikkusest kõrgemate ülemuste käske, vaid tegutses vastavalt enda luureandmetele, kuna mõistis Esimeses maailmasõjas kogenud ohvitserina oma vastutusala olukorda paremini kui rindest kaugemal asunud kõrgemad ohvitserid. Tederi seisukoht on, et tegelikult kulges rinne kaardile märgitud joonest kohati üle 10 kilomeetri Tartule ja raudteele lähemal. Samuti leiab ta, et just Kuperjanovi resoluutne käitumine 1918. aasta detsembri lõpupäevil päästis Kesk-Eesti rinde kokkuvarisemisest: pärast Jõgeva vallutamist punaste poolt kavatsesid 2. diviis väeosad Põltsamaalt Viljandisse lahkuda, mis näitab äärmiselt ohtlikku olukorda rindel. Leitnant Kuperjanov, kuulnud noorte kaitseliitlaste taganemisplaanidest, helistas ja raporteeris Põltsamaa staapi: "Kuperjanowi partisanid on ja jääwad Puurmani, kus kõikwõimalike abinõudega saab pidama Eesti walitsuse tahtmine!" Teder usub, et ilma Kuperjanovi salga tegevuseta oleks Punaarmee oma rünnakus Kesk-Eestile suutnud edukas olla ja vabariik oleks pooleks rebitud.

Tederi seisukohti vt lähemalt: "Kutsar". Vali Press, 2008 ja http://www.kuperjanov.ee/Kangelasteod.html

Allikas: Eesti ajalugu elulugudes: 101 tähtsat eestlast. Tallinn: Olion, 1997, lk-d 144-145.

Foto: http://lisaks.webs.com/Kuperjanov_pilt.jpg


Lõpetasid loo vaatamise. Võid lugu uuesti vaadata või selle sulgeda ning valida lugude valiku menüüst uued lood. Korraga saad vaadata kuni kolme lugu.

Korraga saab valida 3 lugu, kui soovite valitud lugusid muuta, siis võtke linnuke varasema valiku eest

Uute lugude valimiseks palun peata lugu vajutades nuppu “Stop ja tagasi algusse”

Vali lugusid

Legend

{header}

  • ajalooline
  • haigla
  • haud
  • kool
  • lasteaed
  • matkamaja
  • tulease