Kuperjanov saab Paju lahingus haavata

kaardile

31. jaanuar 1919

Kuperjanov oli Vabadussõja alguses üks edukamaid ja hulljulgemaid väejuhte.Viimaks maksis talle aga tema viimane omadus ilmselt kätte. Jaanuari lõpus alustasid Eesti väeosad pealetungi Valga ja Võru linnade vabastamisest Punaarmee käest. Kuid Valga-eelsetel positsioonidel olid ennast kindlustanud Punaarmee eliitväeosad, Läti punased kütid. 31. jaanuariks olid nad kuperjanovlased välja löönud Paju mõisast ning kindlustanud selle rohkete suurtükkide ja muu sõjatehnikaga.

Eesti soomusrongid olid jäänud aga toppama purustatud Tõlliste silla taha. Seetõttu ei saanud nad jalaväe pealetungi toetada. Kuid eelmisel päeval oli Valga operatsiooni üldjuht, Soome vabatahtlike üksuse Põhja Pojad juht polkovnik (ooberst) Hans Kalm välja andnud lahingukäsu Valga vallutamiseks, kus Julius Kuperjanovi soovil osalesid esirinnas tema partisanid. Lahingukäsus polnud arvestatud aga sellega, et Punaarmee 31. jaanuari hommikuks Paju mõisa tagasi vallutas. Sellest hoolimata otsustas Kuperjanov Kalmu lahingukäsku täita ja Paju mõisa otsepealetungiga vallutada. Ehkki teda on seetõttu hiljem süüdistatud oma üksusele asjatult suurte kaotuste tekitamises, oli selles pigemini süüdi siiski polkovnik Kalm, kes lahingukäsku ümber ei teinud ning venitas lahingu alustamisega, nii et see ei alanud mitte varajasel hommikul, vaid alles kell 12.40. Oma pataljoni pealetungile juhtides sai Kuperjanov aga vastase turmtulest kella 13.15 paiku raskelt haavata. Seejärel kuperjanovlaste rünnak takerdus ja mõis vallutati tänu soome vabatahtlike abiväele.

Paju lahing

Pärast haavatasaamist viidi leitnant Kuperjanov saaniga läbi sidumispunktide Sangaste vaksalisse sanitaarvagunisse, et sealt teda Tartu haiglasse operatsioonile sõidutada. Kella 17-ks ehk lahingu lõpuks oli reaalselt olemas 96 haavatut, keda vajadusel haiglasse transportida. Rong väljus aga alles kell 20 õhtul ja jõudis Tartusse alles järgmise päeva, 1. veebruari hommikul 4.30.
Olev Teder usub, et Kuperjanovi ja teiste haavatute Tartusse transportimist viivtati seetõttu, et Valga operatsiooni üldjuht polkovnik Hans Kalm olevat soovinud kõik rongid viia Valka, et neile peale laadida Punaarmeelt saadavat sõjasaaki. Hiljem olevat ta aga lahingu ebaõnnestumise lükanud just Kuperjanovi kaela. Sama olevat Paju lahingu puhul hiljem teadlikult teinud ka Johan Laidoner, kes Paju monumendi nurgakivi asetamisel 1938. aasta 12. juunil ütles: „Vaatamata sellele, et Paju lahingus langes rivist välja meie võitlevate vägede kohapealne üldjuht leitnant Kuperjanov ..."

Lähemalt vt Tederi seisukohti: "Kutsar". Vali Press, 2008.

Allikad: Eesti ajalugu elulugudes: 101 tähtsat eestlast. Tallinn: Olion, 1997, lk-d 144-145.

Urmas Salo. Julius Kuperjanov Paju lahingus. Tuna 3/2004, lk 39-50.

Pildi allikas: http://www.hot.ee/vabadussoda/paju.jpg 


Lõpetasid loo vaatamise. Võid lugu uuesti vaadata või selle sulgeda ning valida lugude valiku menüüst uued lood. Korraga saad vaadata kuni kolme lugu.

Korraga saab valida 3 lugu, kui soovite valitud lugusid muuta, siis võtke linnuke varasema valiku eest

Uute lugude valimiseks palun peata lugu vajutades nuppu “Stop ja tagasi algusse”

Vali lugusid

Legend

{header}

  • ajalooline
  • haigla
  • haud
  • kool
  • lasteaed
  • matkamaja
  • tulease