Sakala taasalistumine

kaardile

24. september 1217

Lahingu järel asusid eestlaste jälitamise lõpetanud sakslased rüüstama lähemat ümbruskonda ning korjama lahinguväljalt sõjasaaki.

Kokkuröövitud moon veeti kokku Lembitu külla Navestis - kuhu jäädi kolmeks päevaks laagrisse - ning jagati omavahel. Sinna tulid kokku ka ellujäänud Sakala vanemad, teiste hulgas ka Lembitu vend Unnepeve (Õnnepäev), kes nõustusid uuesti sakslastele alistumisega, mille kinnituseks võtsid ristisõdijad omakorda pantvange.

Pärast seda siirdus sissetungijate vägi võidukalt koos kogu röövsaagiga koju tagasi. Venelased eestlastele appi ei jõudnudki, tehes sõjakäigu Eesti- ja Liivimaale alles 1218. aastal.

Nõnda lõppes ristisõdijate sissetungi suurim välilahing eestlaste kaotusega, lüües mõra Eesti maakondade koostöösse. Kuigi löök oli karm, ei osutunud see veel lõplikuks pöördepunktiks, mis otsustas kogu vallutussõja saatuse.

Eestlased suutsid ennast veel palju aastaid hiljemgi otsustavalt koondada ning edukalt sakslaste vastu võidelda, mida näitavad kasvõi 1223. aasta väljaastumised üle terve Eestimaa.

Sellest hoolimata pidid eestlased aga siiski võitlema endast kordades võimsama vaenlasega, kes 1227. aastaks oma võimu üle terve Eesti sajandeiks lõpuks ikkagi maksma pani.

 

Allikad: Sulev Vahtre. Muinasaja loojang Eestis: vabadusvõitlus 1208-1227. Tallinn: Olion. 1990

Evald Tõnisson, Jüri Selirand ja Artur Vassar. Kui Lembitu kutsus... Tallinn: Eesti Raamat, 1968                    

Allikas (pilt): Eesti ajaloo atlas, Avita 2007, lk 42


Lõpetasid loo vaatamise. Võid lugu uuesti vaadata või selle sulgeda ning valida lugude valiku menüüst uued lood. Korraga saad vaadata kuni kolme lugu.

Korraga saab valida 3 lugu, kui soovite valitud lugusid muuta, siis võtke linnuke varasema valiku eest

Uute lugude valimiseks palun peata lugu vajutades nuppu “Stop ja tagasi algusse”

Vali lugusid

Legend

{header}

  • ajalooline
  • matkamaja
  • tulease