Balti riikide esimene konverents

kaardile

14. september 1919

14. septembril tuli Tallinnas kokku Balti riikide esimene konverents, mille põhieesmärgiks oli selgitada välja valmisolek ühiseks rahulepinguks Nõukogude Venemaaga.

 Kuigi rahusoovi deklareerisid kõik konverentsil osalenud riigid, oli reaalsest rahust huvitatud vaid Eesti valitsus. Soome, Läti ja Leedu otsustasid jääda veel äraootavale seisukohale. Samas kiideti heaks Eesti valitsuse otsus minna kokkusaamisele enamlastega, mis aitaks välja selgitada Moskva tegelikud eesmärgid.

Eesti delegatsioon pidi Venemaale teada andma Balti riikide soovist alustada ühiseid rahuläbirääkimisi ning kui sellega nõustutakse, tuli kindlaks määrata konkreetne läbirääkimiste tähtaeg. Soome esindus keeldus siiski konverentsi protokollile alla kirjutamast. Lõppkokkuvõttes võib öelda, et konkreetsema üldise Balti koostöö arendamine 1919. aasta sügisel ebaõnnestus.

Veelgi ettevaatlikumad olid Eesti rahupüüdluste suhtes Atlandi riigid. Kui Suurbritannia kinnitas vähemalt suusõnaliselt eestlaste õigust otsustada sõja ja rahu üle, siis Prantsusmaa teatas ultimatiivselt, et enamlastega rahu sõlmimise korral kehtestab Prantsusmaa Eesti suhtes majandusblokaadi. Rahuläbirääkimisi ei toetanud ka Ameerika Ühendriigid.

Allikad: Eesti ajalugu. VI, Vabadussõjast taasiseseisvumiseni. Tartu: Ilmamaa, 2005
Eesti Vabadussõda, 1918-1920, 2. Tallinn: Mats, 1997                                                                                     


Lõpetasid loo vaatamise. Võid lugu uuesti vaadata või selle sulgeda ning valida lugude valiku menüüst uued lood. Korraga saad vaadata kuni kolme lugu.

Korraga saab valida 3 lugu, kui soovite valitud lugusid muuta, siis võtke linnuke varasema valiku eest

Uute lugude valimiseks palun peata lugu vajutades nuppu “Stop ja tagasi algusse”

Vali lugusid

Legend

{header}

  • ajalooline