Tartu rahu järgne Eesti ja Venemaa piir

kaardile

13. veebruar 1920

Tartu rahulepinguga määratud Eesti-Vene riigipiir oli Eesti jaoks küllaltki soodne. Põhijoontes kujutas see endast enam-vähem Eesti vägede asukohta vaherahu sõlmimise hetkel 31. jaanuaril 1919.

Eestile läinud Narva jõgi ja Irboska kõrgustik pakkusid sõjalis-strateegiliselt parimat võimalikku looduslikku kaitset. Etnilises mõttes oli äärmiselt oluline Setumaa ja Narva linna liitmine, kus elasid põhiosas eestlased. Narva tööstusettevõtete jäämine Eestile tõotas aga edaspidi majanduslikku tulu.

Riigipiir demarkeeriti aastatel 1920-1923 võrdse segakomisjoni abiga. Vaherahulepingu kohaselt määrati Eesti ala lääne pool Narva jõge koos Narva jõe saartega ning maariba Pihkva järvest lõunas kaheks aastaks neutraalseks, kuhu ei tohtinud juurde ehitada mitte ühtegi kindlustust. Venemaa omalt poolt kohustus kuni 1. jaanuarini 1922 pidama neutraalsena Eesti piirialasid. Pärast rahulepingu ratifitseerimist tohtis esimesel kuuel kuul iga piiriversta kohta olla mõlemal poolel piirivalvuriks 40 meest, pärast seda aga 30 meest.

Pildil Komarovka piiripunkt 1932. aastal.

Allikad: Eesti ajalugu. VI, Vabadussõjast taasiseseisvumiseni. Tartu: Ilmamaa, 2005
Eesti Vabadussõda, 1918-1920, 2. Tallinn: Mats, 1997                                                                                   

Allikas (pilt): http://riigi.arhiiv.ee/naitus/Ep1920-1946/fotod/0-55983p.jpg 

 

 


Lõpetasid loo vaatamise. Võid lugu uuesti vaadata või selle sulgeda ning valida lugude valiku menüüst uued lood. Korraga saad vaadata kuni kolme lugu.

Korraga saab valida 3 lugu, kui soovite valitud lugusid muuta, siis võtke linnuke varasema valiku eest

Uute lugude valimiseks palun peata lugu vajutades nuppu “Stop ja tagasi algusse”

Vali lugusid

Legend

{header}

  • ajalooline