Liivi ordu ja Riia peapiiskopkond likvideeritakse

kaardile

05. märts 1562

1562. aasta 5. märtsi võib pidada Vana-Liivimaa eksistenti lõpuks, sest siis likvideerusid lõplikult Liivimaa orduriik ja Riia peapiiskopkond, millest said Poola-Leedu kuninga Sigismund II Augusti valdused. Ainult Riia linn, mis oli kuninga alistumistingimused tagasi lükanud, vabanes ka peapiiskopi ning ordumeistri kaksikvõimust ning sai vabalinnaks. Endisest ordumeistrist Gotthard Kettlerist sai Kuramaa esimene hertsog Gotthard, peapiiskop Wilhelm küll säilitas oma tiitli ja mõningad valdused, aga mitte ilmaliku võimu.

Sigismund Augustil tekkis Liivimaa enda võimu all hoidmisega aga kohe ka probleeme, sest Rootsi, kelle käes oli Põhja-Eesti, alustas 1562. aasta suvel vallutustegevust ning haaras peagi enda kätte Paide ja Pärnu. Poola-Leedu positsioone nõrgestas ka samal ajal alanud sõda Venemaaga, mis kulges üpris ebasoodsalt, ehkki nende riikide omavaheline sõjategevus Liivimaad otseselt ei puudutanud.

Oluline oli ka see, et kuni 1566. aastani moodustasid Sigismund Augusti Liivimaa-valdused riigiõiguslikult täiesti eraldiseisva ala, mis ei kuulunud ei Poola ega Leedu koosseisu ning mida asehaldurina valitses Kuramaa hertsog Gotthard. Koos Sigismund Augusti võimuga sai Liivimaa aadelkond ka Sigismund Augusti privileegid, mis nende õiguseid senisega võrreldes tunduvalt kasvatas, võrdsustades need Poola aadelkonna omadega.

 


Lõpetasid loo vaatamise. Võid lugu uuesti vaadata või selle sulgeda ning valida lugude valiku menüüst uued lood. Korraga saad vaadata kuni kolme lugu.

Korraga saab valida 3 lugu, kui soovite valitud lugusid muuta, siis võtke linnuke varasema valiku eest

Uute lugude valimiseks palun peata lugu vajutades nuppu “Stop ja tagasi algusse”

Vali lugusid

Legend

{header}

  • ajalooline
  • haud
  • kirik
  • maja
  • nool
  • tulease