Sõlmitakse Kirchholmi leping
1452
15. sajandi keskpaigas suutsid Liivi ordu ja Riia peapiiskop oma vahekordade selgitamises kahele olulisele kompromissile jõuda: 1451. aastal otsustati, et peapiiskop peab kiriklikult kuuluma ordu koosseisu, ent see ei toonud kaasa tema poliitilist alistumist ordumeistrile, ja aasta hiljem lahendati viimaks ka Riia linna kuuluvuse küsimus.
Linn oli peapiiskopi ja ordu vahel olnud tüliõunaks juba 1297. aastast, mil puhkes esimene ordu ja peapiiskopi vaheline kodusõda. Hiljem oli linn käinud käest kätte ning see oli tekitanud teravaid hõõrumisi.
1452. aastal otsustati aga Kirchholmis (Salaspilsis), et Riia peab minema võrdselt peapiiskopi ja ordumeistri ülemvõimu alla. Ehkki Riia linn sellega kuigi meelsasti ei leppinud, sobis see mõlemale isandale ja nõnda jäi see leping (küll vaheaegadega) kehtima kuni 1562. aastani, mil nii peapiiskopi kui ka ordumeistri ametid kaotati.