Liivimaal toimub koadjuutorivaenus

kaardile

1556

Riia peapiiskop Wilhelm (pildil) polnud oma olukorraga pärast Volmari retsessi sõlmimist aga endiselt rahul, sest Riia linn venitas temale kuuletumisega ja vananeval markkrahvil oli aina enam vaja abilist. Koadjuutorit ei saanud ta aga vastavalt retsessile ilma teiste nõusolekuta võtta. Veelgi problemaatilisemaks tegi asja see, kui 1554. aastal sõlmiti Liivimaale äärmiselt ebasoodus rahuleping ja karta võis Vene tsaari peatset rünnakut.

Nüüd otsustas Wilhelm asuda intensiivsemalt tegutsema: ta sõlmis uuesti tihedamad sidemed oma venna, Preisimaa hertsogi Albrechtiga ning too otsis vennale välja sobiva koadjuutori: Mecklenburgi hertsogi noore venna Christophi. Tekkinud Mecklenburgi-Preisimaa-Riia, lisaks veel ka Poola liidust (Poola kuningas Sigismund August oli Wilhelmi ja Albrechti onupoeg) said peagi teada aga ordu ja teised Liivimaa jõud, kellele see oli äärmiselt vastumeelne, sest kardeti Liivimaa langemist eeskätt Poola mõju alla. Wilhelm ei hoolinud aga teiste vastuseisust ning tõi Christophi 1555. aasta lõpus maale.

Järgnenud vastasseisus maapäeval ei suutnud vaenupooled enam omavahel kokku leppida ning 1556. aasta suvel puhkes Vana-Liivimaa ajaloo viimane kodusõda. Orduväed Wilhelm Fürstenbergi juhtimisel vallutasid kogu Riia peapiiskopkonna ning vangistasid peapiiskop Wilhelmi ja tema koadjuutori. Järgnenud aasta vältel püüdis ordu oma positsiooni kaitsta, kuid Poola-Leedu ähvarduste tõttu oli ta sunnitud järgi andma: 1557. aasta sügisel sõlmitud Posvoli (Pasvalysi) lepingutega said Wilhelm ja tema koadjuutor võimule tagasi, kuid pidid lubama, et peapiiskopkonda ei muudeta ilmalikuks valduseks ega teise riigi sõltlaseks.

Koadjuutorivaenusel oli kindlasti oma osa ka Liivi sõja puhkemises, kuna Venemaa nägi Liivimaa sisemist nõrkust ja samuti ei meeldinud talle Posvolis sõlmitud lepingud, mille sisu ta küll ei teadnud, ent vormi küll: Liivimaa isandad kiirustasid Poola kuninga silme alla tema nõudmisi täitma.

Mati Laur. Eesti ajalugu varasel uusajal 1550-1800. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1999.


Lõpetasid loo vaatamise. Võid lugu uuesti vaadata või selle sulgeda ning valida lugude valiku menüüst uued lood. Korraga saad vaadata kuni kolme lugu.

Korraga saab valida 3 lugu, kui soovite valitud lugusid muuta, siis võtke linnuke varasema valiku eest

Uute lugude valimiseks palun peata lugu vajutades nuppu “Stop ja tagasi algusse”

Vali lugusid

Legend

{header}

  • ajalooline
  • haud
  • kohus
  • maja
  • nool
  • politsei
  • ring
  • sild
  • tulease