Venemaa nõuab rahuläbirääkimistel Tartu maksu

kaardile

1554

1551. aastal lõppes Liivimaa ja Venemaa vahel 20-ks aastaks sõlmitud vaherahu. Liivi ordu ja teised Liivimaa poliitilised jõud lootsid, et ka uus rahu õnnestub sama pika aja peale, kuid selleks ajaks olid Moskvas hakanud puhuma uued tuuled. Enamik tatari khaaniriike oli alistatud ja Venemaa huvid nihkusid lääne poole. Ennekõike just kaupmeeste huvide tõttu ei nõustutud uut rahulepingut 1551. aastal tegema pikemaks, kui vaid ühe aasta peale.

Seejärel puudus lepinguline vahekord Liivimaa ja Venemaa vahel ilmselt sootuks, kuni alles 1554. aastal saabusid Liivimaa saadikud järjekordsetele läbirääkimistele rahu pikendamiseks. Selleks ajaks oli Ivan IV aga juba võimu enda kätte koondanud ja asus eriti intensiivselt nõudma Tartu maksu tasumist, mille seadis rahulepingute põhitingimuseks.

Ivan IV väitel oli Tartu piiskopkond põline Vene maa (tsaar viitas sellele, et aastatel 1030-1061 oli see tõepoolest kuulunud Vana-Vene riigi koosseisu), mille eest pidid sakslased igal aastal maksu tasuma, ent nad polnud seda viimasel ajal enam teinud. Seetõttu nõudis ta viimase 50 aasta maksu kogumist ja talle maksmist. Liivimaa saadikud olid sellisele nõudmisele loomulikult vastu, kuid neid ähvardati nii kaua, kuni Tartu saadikud maksu tasumisega nõustusid. Õigupoolest nõustusid nad enda arvates ainult "järele vaatama", kas sellist maksulepingut on kunagi üldse olnud, kuid tsaari seisukohalt nõustusid nad maksu tasuma. 1555. aastal kinnitati uus, 15 aastaks tehtud rahuleping Venemaa ja Liivimaa vahel ka Tartus, kus taas korrati Tartu maksu tasumise nõuet.

Tartu maksu kohta on esitatud erinevaid arvamusi, alates 1970. aastatest on üldisemalt levinud seisukoht, et tõenäoliselt oli maksunõue seotud mingisuguse reaalse maksunõudega 15. sajandist. Nimelt on teada, et 1463. aasta Pihkva ja Tartu vahelises rahulepingus oli mainitud ka mingisugust Tartu-poolset maksukohustust Pihkvale. Et lepingut pole säilinud, pole täpselt teada, mida sellega mõeldi. Hilisemates lepingutes viidati lihtsalt sellele lepingule, maksu ennast mainimata. Enamasti on oletatud, et tegu võis olla naturaalmaksuga Pihkva järve kalakohtade või Setumaa mesipuude eest. Viimasel ajal on tõenäolisemaks peetud viimast. Mingisugused maksunõuded esinesid ka 16. sajandil sõlmitud Vene-Liivimaa lepingutes, kuid need jäid äärmiselt hägusateks ja tegelikult neid ei täidetud. Tõenäoliselt ei maksnud Tartu enam ka mesipuude maksu. Nii oli venelastel teatav alus maksu nõuda, kuid mitte sellisel ettekäändel ja alusel, nagu nad seda tegid.

Tartu maksu suurust on tihti peetud ka Liivimaale üle jõu käivaks ja seetõttu on hinnatud, et sõda Venemaaga oli sisuliselt paratamatu, et too otsiski otsest ajendit sõjategevuse alustamiseks. Tegelikkus näib siiski olevat keerulisem, sest Venemaal polnud toona veel kehtestunud Ivan Julma ainuvalitsuslik poliitika, vaid oluline sõna oli öelda ka riigiametnikest aadlikel, eriti Ivan Viskovatõil, Aleksei Adaševil ja Andrei Kurbskil, kes pooldasid pigem Venemaa laienemist lõunasse tatari khaaniriikide arvel kui tüli otsimist läänega. Ent tugevad positsioonid olid ka Liivimaa alistamise pooldajatel. Nii pidid nad otsima kompromissi ja selleks oligi püüd muuta Liivimaad Venemaa sõltlaseks diplomaatiliste vahenditega. Nõutava maksu suurus polnud tegelikult üle mõistuse suur, sest ainuüksi üks edukas Tartu suurkaupmees võis aastas teenida umbkaudu aastaseks maksuks vajaliku summa. Kuid maks koos teiste nõudmistega oleks vähemalt Tartu piiskopkonna muutnud Venemaa vasalliks ja seda liivimaalased ei tahtnud.

 

Mati Laur. Eesti ajalugu varasel uusajal 1550-1800. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1999.


Lõpetasid loo vaatamise. Võid lugu uuesti vaadata või selle sulgeda ning valida lugude valiku menüüst uued lood. Korraga saad vaadata kuni kolme lugu.

Korraga saab valida 3 lugu, kui soovite valitud lugusid muuta, siis võtke linnuke varasema valiku eest

Uute lugude valimiseks palun peata lugu vajutades nuppu “Stop ja tagasi algusse”

Vali lugusid

Legend

{header}

  • ajalooline
  • haud
  • kohus
  • maja
  • nool
  • politsei
  • ring
  • sild
  • tulease