Punase terrori tagamaad

kaardile

juuni 1940

 

Jossif Stalini juhitud Nõukogude Liidus olid repressioonid ja terror ühiskonna lahutamatu osa, mis lähtus Stalini ideest klassivõitluse teravnemisest sotsialistliku ühiskonna rajamisel.

Reaalselt tähendas see valitsusorganite õigust defineerida ühiskonnale ohtlik element, korraldada massirepressioone, hävitada inimesi ning kultuuriväärtusi.

Selle abiga taheti ühtlasi kustutada ka senist ajaloomälu ning tekitada üleüldist hirmuõhkkonda.

Vastselt annekteeritud liiduvabariikides tuli lisaks sellele likvideerida endine rahvuslik eliit, mis aidanuks neid ühiskondi paremini tasalülitada Nõukogude ühiskonnaga.

Nõukogude repressiivpoliitikat juhtis siseasjade rahvakomissariaat (venekeelse lühendiga NKVD), millest  3. veebruaril 1941 eraldati riikliku julgeoleku rahvakomissariaat (venekeelse lühendiga NKGB).

Sarnased institutsioonid olid kohalikul tasandil olemas ka kõikides liiduvabariikides. Eesti NSV siseasjade rahvakomissariaati juhtis veebruarini 1941 Boris Kumm (pildil), seejärel tema asetäitja Andrei Murro. Kummist sai samal ajal riikliku julgeoleku rahvakomissar.

Eesti julgeolekut instrueerisid Nõukogude Liidu kogenud NKVD operatiivtöötajad.

 

Allikad (pilt):  http://www.memo.ru/history/NKVD/kto/biogr/nkwd249.jpg

Allikad: Eesti ajalugu. VI, Vabadussõjast taasiseseisvumiseni. Tartu: Ilmamaa, 2005

Mart Laar. Punane terror: Nõukogude okupatsioonivõimu repressioonid Eestis. Tallinn: Grenader, 2005

(pilt) http://trcs.wikispaces.com/file/view/stalin.jpg/41356171/stalin.jpg


Lõpetasid loo vaatamise. Võid lugu uuesti vaadata või selle sulgeda ning valida lugude valiku menüüst uued lood. Korraga saad vaadata kuni kolme lugu.

Korraga saab valida 3 lugu, kui soovite valitud lugusid muuta, siis võtke linnuke varasema valiku eest

Uute lugude valimiseks palun peata lugu vajutades nuppu “Stop ja tagasi algusse”

Vali lugusid

Legend

{header}

  • ajalooline
  • haud
  • mõis
  • nool
  • politsei
  • rong
  • tulease