Nõukogude valitsusorganite määrus küüditamise kohta

kaardile

14. mai 1941

Esimesed ettevalmistused massiküüditamisteks Nõukogude Liidu vastselt annekteeritud läänealadel algasid juba 1940. aasta suvel. 1940.-1941. aasta talvel hakati ette valmistama küüditavate nimekirju.

Konkreetseks läks organiseerimine aga 1941. aasta mai esimesel poolel.

14. mail 1941 andis Üleliiduline Kommunistlik (bolševike) Partei Keskkomitee ning NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu välja täiesti salajase ühismääruse "Direktiiv sotsiaalselt võõra elemendi väljasaatmise kohta Balti liiduvabariikidest, Lääne-Ukrainast, Lääne-Valgevenest ja Moldaaviast".

Määruse järgi tuli kõik represseeritud arreteerida, saata 5-8 aastaks laagritesse ning määrata seejärel 20 aastaks asumisele Nõukogude Liidu kaugematesse piirkondadesse koos kogu vara konfiskeerimisega.

20 aastat asumist koos vara konfiskeerimisega ootas ka arreteeritute perekondi. Süüdimõistmisotsuse said need inimesed kätte alles tagantjärele.

Allikad: Eesti ajalugu. VI, Vabadussõjast taasiseseisvumiseni. Tartu: Ilmamaa, 2005
Mart Laar. Punane terror: Nõukogude okupatsioonivõimu repressioonid Eestis. Tallinn: Grenader, 2005


Lõpetasid loo vaatamise. Võid lugu uuesti vaadata või selle sulgeda ning valida lugude valiku menüüst uued lood. Korraga saad vaadata kuni kolme lugu.

Korraga saab valida 3 lugu, kui soovite valitud lugusid muuta, siis võtke linnuke varasema valiku eest

Uute lugude valimiseks palun peata lugu vajutades nuppu “Stop ja tagasi algusse”

Vali lugusid

Legend

{header}

  • ajalooline
  • haud
  • mõis
  • nool
  • politsei
  • rong
  • tulease