Konikust saab Eesti Päästekomitee liige

kaardile

19. veebruar 1918

1918. aasta algas Koniku jaoks ärevalt. Nimelt olid enamlased kuulutanud baltisaksa parunid lindpriiks ja 260 neist ka vangistanud. Koos nendega võeti kinni ka Konik, kes neile arstiabi pidi andma. Enne sakslaste küüditamist õnnestus Konikul siiski kinnipidamiskohast minema hiilida. Järgnevalt sai temast Maapäeva Vanematekogu liige, kes hakkas ettevalmistama Eesti iseseisvumist.

Kuidas ja miks sai Konstantin Konikust Eestimaa Päästmise Komitee liige, pole siiani päris selge. On teada, et varem oli otsustatud, et Päästekomiteesse kuuluvad Konstantin Päts ja Jüri Vilms, kuid kellest saab kolmas liige, võis pikemat aega olla lahtine.

On arvatud, et Maaliidu esindaja Pätsi ja Tööerakonna juhi Vilmsi kõrvale taheti meest, kes võis vähemalt osaliselt esindada ka Tõnissoni, keda ennast tol hetkel Eestis ei olnud, ja seeetõttu valiti Konik. Samas on ka teateid, et esialgu pidi kolmandaks meheks olema Juhan Kukk, kuid kuna tema poeg haigestus just otsustavatel päevadel, siis otsustati ilmselt Vilmsi soovitusel võtta Päästekomitee kolmandaks liikmeks poissi ravima tulnud Konik.

Allikad: Küllo Arjakas. Konstantin Konik: unustatud suurmees. Tallinn: Eesti Päevaleht, 2008.

Konstantin Konik. Vaba maa. Tartu: Ilmamaa, 2004, lk-d 9-25.

 


Lõpetasid loo vaatamise. Võid lugu uuesti vaadata või selle sulgeda ning valida lugude valiku menüüst uued lood. Korraga saad vaadata kuni kolme lugu.

Korraga saab valida 3 lugu, kui soovite valitud lugusid muuta, siis võtke linnuke varasema valiku eest

Uute lugude valimiseks palun peata lugu vajutades nuppu “Stop ja tagasi algusse”

Vali lugusid

Legend

{header}

  • ajalooline
  • haigla
  • haud
  • lasteaed
  • mõis
  • monument
  • tulease
  • ülikool