Konstantin Koniku surm

kaardile

03. august 1936

 

Pärast osaliselt halvatuks jäämist tõmbus Konik avalikust elust tagasi, kuid suutis mõne aasta jooksul töötervise tagasi saada. Peamiselt tegeles ta kirjatööde kirjutamisega parlamentarismi ja demokraatia kaitseks, mistõttu ta sattus teatavasse vastuollu ka Pätsi Vaikiva Ajastu režiimiga. Kui ta tervis paranes, siis sai ta aga taas ülikoolis loenguid pidada ja isegi kliinikut pidada

3. augustil 1936 tabas Konikut aga ajuverejooks, mille tagajärjel ta ka suri. Konstantin Päts ja tema poolt erakorraliselt kokku kutsutud valitsus otsustasid Konikule kui Päästekomitee liikmele korraldada riiklikud matused. Need leidsid aset 6. augustil, kui ta maeti Metsakalmistule Tallinnas. Matustel pidasid kõne Hans Kruus ja Jaan Tõnisson.

Nõukogude ajal langes Koniku isik ilmselgetel põhjustel unustuse hõlma, alles 1992. aastal otsiti Metsakalmistul uuesti üles tema haud, mille tähist 2008. aastal uuendati.

Allikad: Küllo Arjakas. Konstantin Konik: unustatud suurmees. Tallinn: Eesti Päevaleht, 2008.

Konstantin Konik. Vaba maa. Tartu: Ilmamaa, 2004, lk-d 9-25.

Pilt: http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/1/15/Konstantin_Konik.jpg

 


Lõpetasid loo vaatamise. Võid lugu uuesti vaadata või selle sulgeda ning valida lugude valiku menüüst uued lood. Korraga saad vaadata kuni kolme lugu.

Korraga saab valida 3 lugu, kui soovite valitud lugusid muuta, siis võtke linnuke varasema valiku eest

Uute lugude valimiseks palun peata lugu vajutades nuppu “Stop ja tagasi algusse”

Vali lugusid

Legend

{header}

  • ajalooline
  • haigla
  • haud
  • lasteaed
  • mõis
  • monument
  • tulease
  • ülikool