Läbi viiakse Gregoriuse kalendrireform

kaardile

05. oktoober 1582

1582. aastal sätestas paavst Gregorius XIII oma bullaga: "inter gravissimas" uue kalendri kastutselevõtu, mida ttema järgi hakati kutsuma gregoriuse kalendriks.

Kalendri peamiseks uuenduseks oli see, et kui senise juliuse kalendri puhul oli iga neljas aasta liigaasta (365 päeva asemel on liigaastas teatavasti 366 päeva), siis gregoriuse kalendris jäetakse iga 4-ga mitte jaguva kahe nulliga lõppeva aasta puhul liigaasta ära (näiteks 1600 ja 2000 olid liigaastad, 1700, 1800 ja 1900 aga mitte). See muudatus pani kalendriaasta tunduvalt paremasse kooskõlasse troopilise (loodusliku) aastaga ja lõpetas kiriku jaoks olulise kevadise pööripäeva pideva nihkumise.

Et kalendrit aga täielikult kunagise, esimeste Kristuse-järgsete sajanditel olnuga kooskõlla viia, siis jäeti aastas ära ka kümme päeva. Just see muudatus tekitas inimestes kõige rohkem segadust ja väideti, et "kirik varastab päevi". Kalender kehtis esialgu vaid katoliiklikes maades ning see tekitas lisaks usulisele veel ka ajalise lõhe luterlaste ja protestantide vahel. Ajaline lõhe aja jooksul üha kasvas: 16. ja 17. sajandil oli see 10 päeva, 18. sajandil 11 ja 19. sajandil 12 päeva, 20. sajandiks koguni 13.

Katoliiklik Poola-Leedu oli esimeste seas, kes uue kalendri kasutusele võtsid: 1582. aasta 4. oktoobrile järgnes 15. Uus kalender hakkas kehtima ka Poola-Liivimaal, kusjuures ka luterlastel keelustati oma pühade tähistamine vana kalendri järgi. Seee vihastas eriti aga linnakodanikke, kes leidsid, et usuvabaduse nõuet on rikutud. Uut kalendrit pidasid nad ainult riigiasjadesse puutuvat, oma privaatelu tahtsid nad jätkata vana kalendri järgi. Eriti suur vastasseis uue kalendri suhtes tekkis Riias, kus toimus koguni kalendrite põletamisi ning ka jesuiidid aeti linnast minema.

Tartus ja mujal Eestis niivõrd suuri rahutusi ei tekkinud, kuid probleeme oli ka seal. Alles 1617. aastal nõustus Tartu raad üle minema uuele kalendrile. Kalendriprobleem lahenes aga 1625. aastaks, mil Rootsi Liivimaa vallutas ja vana kalendri taaskehtestas. Umbusklikud luterlased julgesid uue kalendri kasutusele võtta üldiselt alles 18. sajandil. Et aga Eesti langes sel ajal Venemaa võimu alla, siis võeti siin gregoriuse kalender kasutusele alles 1918. aastal, vahetult enne Eesti iseseisvaks kuulutamist.

 


Lõpetasid loo vaatamise. Võid lugu uuesti vaadata või selle sulgeda ning valida lugude valiku menüüst uued lood. Korraga saad vaadata kuni kolme lugu.

Korraga saab valida 3 lugu, kui soovite valitud lugusid muuta, siis võtke linnuke varasema valiku eest

Uute lugude valimiseks palun peata lugu vajutades nuppu “Stop ja tagasi algusse”

Vali lugusid

Legend

{header}

  • ajalooline
  • haud
  • kirik
  • maja
  • nool
  • tulease