Aleksander II reformid, rahvuslik ärkamisaeg ja venestamine

kaardile

1860

Aleksander II valitsusaja üheks oluliseks sammuks eestlaste jaoks sai uue vallakorralduse kehtestamine 1866, sellega vabaneti mõisnike kontrolli ja eestkoste alt. Juba varem oli uute talurahvaseadustega oluliselt hõlbustatud talude päriseksostmist kuigi seadused tekitasid ka vastuolusid ja isegi vastuhakke, millest kõige tuntum oli Mahtra sõda 1858. aastal. Aleksander II aja üheks olulisemaks seadusemuudatuseks oli aga ka uus passiseadus, tänu millele ka talupojad said terve Vene impeeriumi piires üpris vabalt ringi liikuda.

Samaaegselt Aleksander II reformidega hakkas kujunema ka Eesti rahvuslik liikumine, mis väärtustas eesti keelt ja kultuuri ning eestlaseks olemist tervikuna. Selle rahvusliku ärkamisaja algaastate kesksemaks kujuks sai Johann Voldemar Jannsen. Ta asutas 1857. aastal "Perno Postimehe" ja hiljem Tartus "Eesti Postimehe". Tema tegevust võib lugeda eestikeelse järjepideva ajakirjanduse alguseks. Jannsen väärtustas eestlaseks olemist ja tõi muuhulgas ka laiemasse kasutuse väljendi "eesti rahvas". Jannseni üheks olulisemaks saavutuseks võib lugeda ka "Vanemuise" laulu-ja mänguseltsi loomise. Kõigis tema tegemistes oli abiks tütar Lydia Koidula, kellest sai Eesti tuntuim naisluuletaja. 1869. aastal toimus esimene üldlaulupidu Tartus, sellegi organiseerimise taga oli eestkätt Jannsen. Oluliseks aktsiooniks oli ka Aleksandrikooli liikumine, mis taotles eestikeelse gümnaasiumi rajamist. Aleksandrikooli komiteede etteotsa tõusis noor haritlane Jakob Hurt. 

1870. aastatel jõudis rahvuslik ärkamisaeg uuele tasandile, tunnustatud liidriks tõusiski nüüd Jakob Hurt.
Tema initśiatiivil loodi 1872. aastal Eesti Kirjameeste Selts, mis koondas peaaegu kõiki haritud ja rahvusmeelseid eestlasi. Peterburis tegutses samaaegselt "Peterburi patriootide" rühmitus, mille üheks liidriks oli maalikunstnik Johann Köler. Nemad püüdsid eesti rahvuslikke ettevõtmisi ka keisrikojale soodsas valguses näidata.

Kõige aktiivsemaks ärkamisaja tegelaseks oli aga Carl Robert Jakobson, kes pidas 1868. aastal kolm isamaakõne, kus rääkis eestlaste valguse-, pimeduse ja koiduajast ning hakkas aastal 1878 välja andma radikaalset ajalehte "Sakala". Jakobsoni käremeelsus ja vaadete lahknemine Jannseni ning Hurdaga viisid peagi eesti rahvusliku liikumise aga lõhenemiseni ning eriti Jakobsoni ja Hurda pooldajad alustasid omavahelist võitlust mõjuvõimu pärast rahvuslikes organisatsioonides.

Venestusaeg: Aleksander III troonile asumine 1881. aastal tõi Eesti oludesse suuri muudatusi.
Kõige valusamalt tabas venestamine Eestis hariduselu: 1887. aastal sai sunduslikuks õppekeeleks vene keel ja eesti keele tarvitamine keelatiisegi vahetunnis; õpetajad, kes piisavalt vene keelt ei osanud, vallandati. See kõik vähendas huvi koolihariduse vastu. Samuti hakati senisest veelgi intensiivsemalt levitama õigeusku: selle kirikuid rajati üle kogu Eesti. Samas nõrgendas venestus ka baltisakslaste positsioone ja tegi eestlastele mõnevõrra kergemaks tõusta kõrgematele positsioonidele. Tänu sellele haarasid nad näiteks 20. sajandi alguses enda kätte mitme Eesti linna, sealhulgas Tallinna, valitsemise.

Allikas: M.Laur, A. Pajur, T. Tannberg "Eesti ajalugu II" Tallinn 1995 "Avita"

 


Lõpetasid loo vaatamise. Võid lugu uuesti vaadata või selle sulgeda ning valida lugude valiku menüüst uued lood. Korraga saad vaadata kuni kolme lugu.

Korraga saab valida 3 lugu, kui soovite valitud lugusid muuta, siis võtke linnuke varasema valiku eest

Uute lugude valimiseks palun peata lugu vajutades nuppu “Stop ja tagasi algusse”

Vali lugusid

Legend

{header}

  • ajalooline
  • kirik
  • kivid
  • mõis
  • NB
  • nool
  • ring
  • sadam