Toimub konflikt kahe Saare-Lääne piiskopi vahel

kaardile

1439

Aastal 1439 puhkes Saare-Lääne piiskopkonnas esimene suur tüli, kui toomkapiitel oli uueks piiskopiks valinud Ludolf Grove, kuid seda kohta taotles endale ka Saksa ordu prokuraator Johannes Creul, kellel oli paavsti toetus. Grove, kes viibis koha peal, sai küll aastaid tegutseda piiskopkonna tegeliku valitsejana, kuid tema koht oli äärmiselt ebakindel. Lõpuks pani paavst ta koguni kirikuvande alla.

Alles 1449. aastal, 10 aastat pärast tüli algust, jõudsid piiskopikandidaadid kokkuleppele piiskopkonna jagamise osas: Grove sai endale Saaremaa ja teised saared ning Creul Läänemaa. Piiskopkonna selline jagatus kestis kuni 1457. aastani, mil Johannes Creul suri. Siis sai kogu piiskopkonna haldajaks Grove, kuid temagi suri juba järgmisel aastal.

Tülid piiskopitooli ümber aga jätkusid, sest kapiitel valis uueks piiskopiks Johannes Vatelkanne, kuid paavst kinnitas selleks Saksa ordu prokuraatori Jodokus Hogensteini. 1463 jõudsid pooled kokkuleppele, millega tegelikuks piiskopkonna valitsejaks sai Vatelkanne, Hogenstein jäi aga ametlikult piiskopiks. Alles 1468, kui Vatelkanne suri, sai Hogenstein piiskopkonda tulla ja valitsemise üle võtta. Tülisid oli toimunud ka varem ning toimus ka hiljem, kuid niivõrd tõsiseid ja pikki konfliktiperioode kui 1440.-1460. aastateni seal oli, teistel aegadel Saare-Lääne piiskopkonnas ette ei tulnud.

Allikas: Juhan Kreem. Tülidest Saare-Lääne piiskopitooli ümber 15. sajandil. In: Saare-Lääne piiskopkond: artiklid Lääne-Eesti keskajast. Haapsalu: Läänemaa Muuseum, 2004.


Lõpetasid loo vaatamise. Võid lugu uuesti vaadata või selle sulgeda ning valida lugude valiku menüüst uued lood. Korraga saad vaadata kuni kolme lugu.

Korraga saab valida 3 lugu, kui soovite valitud lugusid muuta, siis võtke linnuke varasema valiku eest

Uute lugude valimiseks palun peata lugu vajutades nuppu “Stop ja tagasi algusse”

Vali lugusid

Legend

{header}

  • ajalooline
  • haud
  • kohus
  • maja
  • mõis
  • politsei
  • ring