Enamlaste repressioonid Eesti baltisakslaste vastu

kaardile

28. jaanuar 1918

Saksa välisministeerium ja luureorganisatsioonid mahitasid Eesti- ja Liivimaa rüütelkondi juba 1917. aasta novembris toetama kogu Baltikumi liitmist Saksamaaga.

30. novembril (13. detsembril) 1917 võttiski Eestimaa Rüütelkonna komitee vastu salajase otsuse eraldumise kohta Venemaast, paludes Saksamaal võtta Eestimaa "oma kaitse alla". 17. (30.) detsembril 1917 tegi sarnase otsuse ka Liivimaa rüütelkond Riias.


Kuigi baltisakslaste ettevõtmised pidid kuni Saksa vägede kohalejõudmiseni jääma saladuseks, lekkis teave nende salajastest otsustest Stokholmi diplomaatide kaudu Nõukogude valitsuseni. Eestimaa rüütelkonna juhte ei jõutud sellest teavitada, mistõttu nad arreteeriti 15. (28.) jaanuaril 1918. Tekkinud konfliktile valas õli tulle veel ka Haapsalu lähedalt tabatud kolm saksa agenti baltisaksa aadli ja pastorite palvekirjadega, mis taotlesid Saksa vägedelt võimalikult kiiret Eesti hõivamist.


Kõiki neid asjaolusid tõlgendas Eesti Nõukogu Täitevkomitee balti aadli ning eesti kodanluse vandenõuna Nõukogude võimu vastu ning kehtestas 28. jaanuaril (10. veebruaril) 1918 sõjaseisukorra Eesti linnades. Ühtlasi kuulutati kogu aadliseisus lindpriideks. Kõik üle 17-aastased aadlisoost mehed ja üle 20-aastased naised tuli vahistada, paigutada koonduslaagritesse ning saata lõpuks Siberisse.

 Kokku arreteeriti umbes 800 mõisnikku, kes saadeti Tallinnast Jenissei kubermangu. Kõik arreteeritud naised Tallinnas siiski vabastati.

Baltisakslaste represseerimine andis Bresti rahuläbirääkimiste ja vaherahu katkemise järel Saksa valitsusele veelgi parema ettekäände okupeerimata Baltikumi alade ründamiseks, mis algas veebruari teises pooles 1918. aastal. Sõjaseisukorra väljakuulutamine tühistas ühtlasi Eesti Asutava Kogu valimised, mis pidid 27.-28. jaanuaril (9.-10. veebruaril) toimuma veel Tartus ja Narvas. Eesti Asutav Kogu tuli kokku alles 1919. aastal pärast uusi valimisi.

Allikad: Eesti ajalugu. VI, Vabadussõjast taasiseseisvumiseni. Tartu: Ilmamaa, 2005
Õie Elango, Ants Ruusmann ja Karl Siilivask. Eesti maast ja rahvast: Maailmasõjast maailmasõjani. Tallinn: Olion, 1998
Eesti ajalugu: kronoloogia. Tallinn: Olion, 2007
Eesti ajaloo atlas. Tallinn: Avita, 2006.                                                                                                       Allikas (foto): http://heinar.webs.com/Pogenikud.JPG


Lõpetasid loo vaatamise. Võid lugu uuesti vaadata või selle sulgeda ning valida lugude valiku menüüst uued lood. Korraga saad vaadata kuni kolme lugu.

Korraga saab valida 3 lugu, kui soovite valitud lugusid muuta, siis võtke linnuke varasema valiku eest

Uute lugude valimiseks palun peata lugu vajutades nuppu “Stop ja tagasi algusse”

Vali lugusid

Legend

{header}

  • ajalooline
  • mõis
  • tulease