Majanduskriisi jõudmine Eestisse

kaardile

1930

Läänemaailma ajaloo üks suurimaid majanduskriise sai alguse 1929. aasta oktoobri lõpus Ameerika Ühendriikides toimunud börsikrahhist. Kriis levis kiiresti üle kogu maailma ning hakkas 1930. aasta teisest poolest mõjutama ka Eesti majandust.

 Esmajoones tabasid tagasilöögid Eesti peamist ekspordiartiklit, põllumajandust. Toiduainete hindade langust maailmaturul püüdsid Eesti põllumehed korvata küll ekspordi suurendamisega, kuid see ei suutnud tulude vähenemist kompenseerida. Pealegi kehtestas enamik riike peagi põllumajandussaaduste sisseveole kaitsetollid. Eestis lõi põllumajandussaaduste ületootmine alla hinnad ka siseturul.

Talupidajad ei olnud võimelised tegema uusi investeeringuid, paljud talud läksid aga hoopiski haamri alla. Kriis mõjutas loomulikult teisigi majandusharusid: sagenesid pankrotid, koondamised nii tööstuses,kui ka teeninduses (eriti panganduses). 1932. aastaks oli tööta 32 000 inimest, kellele riik püüdis pakkuda hädaabitöid.

1931. aastal andis kriis ennast tunda juba ka riigieelarve koostamisel, kui maksetulude vähenemise tõttu jäi eelarve miljonitesse kroonidesse miinustesse. Ent eriti raske löögi lõi Eesti rahandusele Inglise naelsterlingi devalveerimine 1931. aasta novembris, mis vähendas Eesti krooni kattevara kolmandiku võrra ning põhjustas riigipangale seitsme miljoni krooni suuruse kahjumi. Kui Suurbritannia eeskujul devalveeris oma raha ka Eesti teine peamine väliskaubanduspartner Rootsi, vähendas see kõik lõppkokkuvõttes oluliselt Eesti eksportkaupade konkurentsivõimet.

Kriisi ületamiseks alustati Eestis range kokkuhoiupoliitikaga, piirati Eesti krooni vahetamist välisvaluutaks ning realiseeriti riigi kullavarusid. Impordi vähendamiseks suurendati tollimakse ja kehtestati litsentsisüsteem. Tööstust püüti elavdada riiklike tellimustega, ulatuslikult toetati põllumajandust erinevate dotatsioonide ning teravilja kokkuostuga maailmaturu hinnast kõrgema hinnaga. Need sammud ei suutnud aga Eestit kriisist lõplikult välja tuua ning majanduskriis hakkas peaegi mõjutama ka sisepoliitikat, kui elatustaseme languse tõttu kannatada saanud rahvas hakkas otsima süüdlasi Eesti poliitikute seast.

Allikad: Eesti ajalugu. VI, Vabadussõjast taasiseseisvumiseni. Tartu: Ilmamaa, 2005
Õie Elango, Ants Ruusmann ja Karl Siilivask. Eesti maast ja rahvast: Maailmasõjast maailmasõjani. Tallinn: Olion, 1998
Eesti ajalugu: kronoloogia. Tallinn: Olion, 2007


Lõpetasid loo vaatamise. Võid lugu uuesti vaadata või selle sulgeda ning valida lugude valiku menüüst uued lood. Korraga saad vaadata kuni kolme lugu.

Korraga saab valida 3 lugu, kui soovite valitud lugusid muuta, siis võtke linnuke varasema valiku eest

Uute lugude valimiseks palun peata lugu vajutades nuppu “Stop ja tagasi algusse”

Vali lugusid

Legend

{header}

  • ajalooline
  • kohus