IV Riigikogu uue põhiseaduse eelnõu

kaardile

märts 1932

Põhiseadusliku kriisi kujunemine Eestis oli paljustki fabritseeritud probleem. Osad poliitilised jõud pidasid 1920. aasta põhiseadusega kehtestatud äärmiselt vaba parlamentaarset demokraatiat Eestile sobimatuks.

Konstitutsiooni põhiliseks murekohaks peeti riigipea puudumist, mille tõttu olevat valitsused parlamendist liialt sõltuvad. Just see olevatki Eestis niivõrd tihti vahetuvate valitsuste ning pikalt kestvate valitsuskriiside peamiseks põhjuseks.

Tegelikult oli Eesti poliitiline olukord tunduvalt stabiilsem kui naaberriikides ning valitsuse tihedaid vahetumisi tingis eelkõige koalitsioonide lagunemine parteide rohkuse ja parlamendi killustatuse tõttu kui riigipea puudumine.

1929. aasta detsembris ja 1930. aasta jaanuaris esitasid nii Põllumeestekogud kui ka Rahvaerakond riigivanem Otto Strandmanile põhiseaduse muutmise eelnõud. Riigivanem soovitas need ühendatud eelnõuna saata Riigikokku, kuid reaalselt võeti põhiseaduse parandamine ette alles majanduskriisi puhkemise järel, kui suuresti vabadussõjalaste ning põllumeestekogude mahitusel süvenes rahva rahulolematus seniste poliitikute ja põhiseaduse üle.

1932. aasta märtsis jõuti eelnõu menetlemisega lõpule ning see otsustati panna augustikuus rahvahääletusele. Referendumil osalemine tehti kohustuslikuks ning uus põhiseadus loeti vastuvõetuks juhul, kui see saab üle poole häältest. Eelnõu järgi saanuks Eesti endale rahva poolt valitava riigipea, kellel oli piiratud dekreedi- ja edasilükkava veto õigus ning õigus kuulutada välja ennetähtaegsed parlamendivalimised. Ühtlasi pidi riigipea nimetama ametisse ning tagandama ministreid, kuid valitsus vastutas oma tegevuses ikkagi parlamendi ees. Riigikogu volitusi sooviti pikendada neljale aastale ning parlamendisaadikute arvu kärpida 80-le. Valitsuse ülesandeks saanuks riigipea otsuste elluviimine.

Allikad: Eesti ajalugu. VI, Vabadussõjast taasiseseisvumiseni. Tartu: Ilmamaa, 2005
Õie Elango, Ants Ruusmann ja Karl Siilivask. Eesti maast ja rahvast: Maailmasõjast maailmasõjani. Tallinn: Olion, 1998
Eesti ajalugu: kronoloogia. Tallinn: Olion, 2007


Lõpetasid loo vaatamise. Võid lugu uuesti vaadata või selle sulgeda ning valida lugude valiku menüüst uued lood. Korraga saad vaadata kuni kolme lugu.

Korraga saab valida 3 lugu, kui soovite valitud lugusid muuta, siis võtke linnuke varasema valiku eest

Uute lugude valimiseks palun peata lugu vajutades nuppu “Stop ja tagasi algusse”

Vali lugusid

Legend

{header}

  • ajalooline
  • kohus