Sõjaväelaste liikmeksoleku keelamine poliitilistes organisatsioonides

kaardile

27. veebruar 1934

1934. aasta alguseks oli suur kriis Eestis enamjaolt läbi saamas. Krooni devalveerimine oli loonud eeldused riigi majanduse kriisist väljatulemiseks. Vabadussõjalaste põhiseaduse vastuvõtmine rahvahääletusel oli aga lõpetanud sisepoliitilise kriisi ning pärast eelseisvaid riigivanema ning Riigikogu valimisi võis oodata seniste olude rahunemist. Seda kõike varjutas aga käimasolev äärmiselt räige valimiskampaania.

Mõned kohalikud Eesti Vabadussõjalaste Liidu (EVL) aktivistid olid julgenud inimesi ähvardada, et kui EVL-i poolt ei hääletata, võtavad vabadussõdalased tarvitusele jõu.

See andis alust juba varemgi tekkinud kahtlustele, et vabadussõjalased (pildil) plaanivad riigipööret. Nõnda otsustas Pätsi valitsus ning Riigikogu 27. veebruaril 1934 vastu võtta eriseaduse, mis ei lubanud sõjaväelastel olla mõne poliitilise organisatsiooni liige ning keelas nende osalemise poliitilistel koosolekutel. See seadus halvas mitmegi EVL-i osakonna töö. Samuti hakati märtsi alguses ümber vahetama ning reservi saatma mitmeid vabadussõjalastega seotud kõrgemaid ohvitsere.

Allikad: Eesti ajalugu. VI, Vabadussõjast taasiseseisvumiseni. Tartu: Ilmamaa, 2005

Õ. Elango, Ants Ruusmann ja Karl Siilivask. Eesti maast ja rahvast: Maailmasõjast maailmasõjani. Tallinn: Olion, 1998

Eesti ajalugu: kronoloogia. Tallinn: Olion, 2007                                                                                          

Allikas (foto): http://www.hot.ee/lvppaint/vaps_0.jpg


Lõpetasid loo vaatamise. Võid lugu uuesti vaadata või selle sulgeda ning valida lugude valiku menüüst uued lood. Korraga saad vaadata kuni kolme lugu.

Korraga saab valida 3 lugu, kui soovite valitud lugusid muuta, siis võtke linnuke varasema valiku eest

Uute lugude valimiseks palun peata lugu vajutades nuppu “Stop ja tagasi algusse”

Vali lugusid

Legend

{header}

  • ajalooline