Perestroika ja laulev revolutsioon

kaardile

1987

1985. aastaks oli NSV Liidu välispoliitiline ning majanduslik ummikseis ilmselge. Hiiglaslik riik vajas reformaatorit, kelleks sai uus NLKP peasekretär Mihhail Gorbatšov. Algas perestroika, mis püüdis Nõukogude ühiskonda vabameelsemaks muuta, kuid samaaegselt säilitada kommunistliku partei ülemvõim. Lõppkokkuvõttes tähendas selline poliirika aga Nõukogude impeeriumi lammutamist, mille tagajärjel avanes väikerahvastel võimalus iseseisvuda.

Eestis hakkasid asjad muutuma alates 1987. aasta kevadest, kui vallandus poliitilist värvingut omav fosforiidikampaania, milles protestiti Virumaale plaanitava hiiglasliku ja keskkonda saastava fosforiidikaevanduse vastu. Laiemad rahvahulgad tunnetasid selle käigus esmakordselt ühtekuuluvusjõudu. Samal aastal loodi ka Eesti Muinsuskaitseselts (EMS), mis lisaks muinsuskaitsele asus tegelikult aktiivselt tegelema ka poliitikaga. Just EMS-st kasvas välja Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei (ERSP), mis juba 1988. aastal hakkas nõudma Eesti iseseisvuse taastamist.

1988. aastal rajati ka teine parteilaadne organisatsioon, Rahvarinne, kuhu kuulus nii refomrimeelseid kommuniste kui ka tavainimesi. Rahvarinde programm oli esialgu tunduvalt mõõdukam: sooviti Eestile laialdast autonoomiat Nõukogude Liidu koosseisus. Rahvarinde eestvedamisel toimus lauluväljakul poliitilisi meeleavaldusi, kus osales sinimustvalgete lippude lehvides kuni 150 000 inimest.

Rahvuslik tõusulaine kulmineerus 1988. a septembris Rahvarinde poolt korraldatud suurüritusega lauluväljakul "Eestimaa Laul". Sellest kujunes enneolematu ulatusega rahvuslik meeleavaldus - 300 000 inimesega. Laia avalikkuse ees kõlas ka üleskutse omariikluse taastamiseks. Lauluväljakul toimunud meeleavalduste tõttu ongi toimunut nimetatud "laulvaks revolutsiooniks". Samal ajal saavutatigi EKP-s võimuvahetus, vanameelse Karl Vaino vahetas välja reformikommunistist Vaino Väljas. Alates 1989. aasta kevadest otsustas ENSV juhtkond samuti rahvusliku politikaga kaasa minna ning Pika Hermanni torni tõmmati taas sinimustvalge lipp.

1989. aasta 23. augustil korraldati Baltikumi rahvarinnete eestvedamisel enneolematu protestiaktsioon - moodustati katkematu inimkett Vilniusest Tallinnani. Balti keti pikkus oli 600 km ja selles osales ligi 2 miljonit inimest, kes nõudsid üheaegselt Baltikumile vabadust. Balti kett pälvis Lääne meedias väga suurt tähelepanu ja kiirendas Molotov-Ribbentropi pakti hukkamõistmist NSVL-s.

1990. aastal toimusid Eestis üle 50 aasta järel taas enam-vähem vabad valimised, kui ENSV Ülemnõukogus sai enim kohti Rahvarinne, mille moodustatud valitsus kuulutas peagi välja üleminekuaja, mis pidi lõppema Eesti riikliku iseseisvuse taastamisega. Balti riikides toimusid 1991. aasta märtsis ka referendumid iseseisvuse taastamise küsimuses. 77,8% protsenti hääletamas käinutest soovis Eesti Vabariigi taastamist.

Allikas: M.Laur, A. Pajur, T. Tannberg "Eesti ajalugu II" Tallinn 1995 "Avita"

Fotod: http://f.postimees.ee/f/2009/09/15/235799t9h362a.jpg   http://www.postimees.ee/230804/gfx/6760412918fb8e28b.jpg


Lõpetasid loo vaatamise. Võid lugu uuesti vaadata või selle sulgeda ning valida lugude valiku menüüst uued lood. Korraga saad vaadata kuni kolme lugu.

Korraga saab valida 3 lugu, kui soovite valitud lugusid muuta, siis võtke linnuke varasema valiku eest

Uute lugude valimiseks palun peata lugu vajutades nuppu “Stop ja tagasi algusse”

Vali lugusid

Legend

{header}

  • ajalooline
  • kirik
  • kivid
  • mõis
  • NB
  • nool
  • ring
  • sadam