Kolme kuninga aeg

kaardile

1583

Rootsi Põhja-Eestit hakati nimetama Eestimaa hertsogkonnaks. Kohalikule aadlile jäid alles kõik senised õigused, kes säilitas sellega ka suure mõjuvõimu. Kuigi Eestisse asus ka rootsi aadlikke, jäid aadli hulgas siiski domineerima sakslased. Aadlikud moodustasid Eestimaa rüütelkonna, mida juhtis aadli maapäev. Maapäevast võtsid osa kõigi nelja maakonna - Harjumaa, Virumaa, Järvamaa ja Läänemaa - mõisaomanikud. Esialgu kuulus aga Rootsi riigile isegi rohkem maavaldusi kui aadlile, sest riigi kätte läksid kõik endised ordu-, piiskopi-, ja kloostrimaad ning samuti põgenenud või Rootsi vastu võidelnud aadlike maad. Hiljem läänistas riik rahapuudusel ja muudel põhjustel enamik oma mõisaid aadlile.
Riigimaid haldas kohalik kuningavõimu esindaja kuberner, kes asus Tallinnas. Riigimõisate asju ajasid kohapealsed foogtid, kellele nende mõisate talupojad pidid koormisi kandma. Eramõisate talupoegade elu oli raskem, kuna mõisnike võimupiirid olid suured. Nende ainus kohustus riigi ees oli ratsateenistus sõjaväes. Kuningas Karl IX tegi avaldusi Eestimaa talupoegade olukorra parandamise vajalikkuse kohta, ent aadli vastuseisu tõttu ei jõutud sõnadest suurt kaugemale. Küll ühtlustati talupoegade koormisi riigimõisates.

pildil: Poola kuningas Stefan Batory

 

Allikad: Ain Mäesalu, Tõnis Lukas, Mati Laur, Tõnu Tannberg. Eesti ajalugu I. Avita, Tallinn 1995

pilt: http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/8/8a/Stefan_Batory_King.jpg


Lõpetasid loo vaatamise. Võid lugu uuesti vaadata või selle sulgeda ning valida lugude valiku menüüst uued lood. Korraga saad vaadata kuni kolme lugu.

Korraga saab valida 3 lugu, kui soovite valitud lugusid muuta, siis võtke linnuke varasema valiku eest

Uute lugude valimiseks palun peata lugu vajutades nuppu “Stop ja tagasi algusse”

Vali lugusid

Legend

{header}

  • ajalooline
  • haud
  • kirik
  • kool
  • sadam
  • ülikool